Kliimaseadus – jah, ei, võib-olla?

Taustainfo

Võitlemaks kliimamuutustega ja saavutamaks kliimaneutraalsus, on nii riigid Euroopas kui ka laiemalt kehtestanud, kehtestamas või kaalumas kliimaseaduse koostamist ja peamise tööriistana kasutamist kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Lisaks arutatakse ka EL tasandil kliimaseaduse kehtestamist.

Riigid ja nende kliimaseadused

Ligi pooltel kõigist ELi liikmesriikidest on sellised seadused juba kas vastu võtnud või koostamisel. Ühtlasi kaaluvad juba mitmed EL riigid kliimaseaduse kehtestamist. Eesti ükski neist ei ole. Kliimaseaduseid on vastu võetud ka väljaspool ELi. Täpsemalt selgitab olukorda järgnev tabel.

Struktuur

Mitte ükski kliimaseadus pole oma raamistikult sama, küll aga on neist välja joonistunud ühiseid elemente nagu eesmärgid, planeerimine, meetmed, seire, avalikkuse kaasamine ja teadusnõukogud. Seadused oma sisult nii üsnagi üldised (nt Rootsi) kui ka väga detailsed (nt Suurbritannia). „Hea“ seadus peaks vastama üldjuhul järgnevatele küsimustele.

Mida soovitakse saavutada?

Seadus sisaldab lühi- ja pikaajalisi kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid eesmärke, mida kliimapoliitikas saavutada soovitakse. Need annavad ühelt poolt suunise, kuhu liikuda ja teiselt poolt võimaldavad kontrollida, kas (vahe)eesmärgid saavutatakse või mitte.

Heas seaduses on olemas:

  • Kvantitatiivsed heitmete vähendamise eesmärgid, nagu nt 2030 ja 2050 eesmärk;
  • Kindlust ja läbipaistvust tagavad eesmärgid, nagu nt heitmete eelarveperioodid, sh süsinikueelarve;
  • Ülevaatamise eesmärgid, nagu nt kindel ajaperiood, millal vaadatakse üle, kas on võimalik ambitsiooni veelgi tõsta (vähendamine peab olema välistatud).

Kuidas on võimalik eesmärk saavutada?

Seadus sisaldab plaane ja meetmeid, mis võimaldavad kliimaeesmärke saavutada. Küll aga pole tegemist konkreetsete juhistega, kuidas eesmärk saavutada, vaid pigem juhistega, mis vormis ja kuidas eesmärgi teerada kirja pannakse. Eestis on sellised dokumendid nt KPP ja ENMAK.

Heas seaduses on olemas: 

  • Pikaajaline plaan koos meetmetega kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Hetkel on see plaan aga paljudel puudu (seda küll mingil määral asendavad REKK’id);
  • Raamistik ja ajakava selle kohta, kuidas ja millise ajavahemikuga meetmeettepanekuid tehakse (tegevuste kavandamise ajakava);
  • Konkreetsed meetmed seaduses endas, nagu nt süsinikumaks või teatatavate fossiilkütuste põletamise keeld. Eesti kontekstis võiks selleks olla nt põlevkivi kasutamise lõpetamine;
  • Finantsküsimustega seonduvad suunised, nagu nt kliimapoliitika rahastus on osa riigieelarve koostamise protsessis;
  • Süsinikueelarvega seonduvad suunised, nagu nt 5-aastase süsinikueelarve koostamise kohustus (nt Suurbritannia näitel).

Kes vastutab eesmärgi saavutamise eest?

Seaduses on konkreetselt kirjas, kes millise valdkonna eest ja mis ulatuses vastutab. Tegemist on vastutusega just ennekõike ministritele ja nende allasutustele. Eesti kontekstis võib see siis tähendada seda, et öeldakse ära nt, kes tegeleb ÕÜga.

Heas seaduses on:

  • Sätestatud, kes seatud eesmärgi saavutamise eest vastutab. Üldjuhul on kirja pandud ministeerium, küll aga on mindud ka täpsemaks ja kirja pandud täpselt, millised ministeeriumid ja ametiasutused konkreetsete teemade/valdkondade vms eest vastutavad ja tegevuste toimumise eest vastutavad. Nt vastutab Hollandis Majandus- ja Kliimaministeerium 10-aastaste kliimaplaanide koostamise ja esitamise eest;
  • Vastutus jaotatud. Mõistlik on kliimakaitse planeerimiseks vajalikud strateegia või plaani osad ministeeriumite jm riigiasutuste vahel laiali jagada. Jagunemine võiks olla nt majandussektorite kaupa;
  • Sätestatud, et igasuguste dokumentide kinnitaja on parlament.

Kuidas eesmärgi saavutamisega läheb?

Tagamaks seda, et eesmärgid ja alaeesmärgid saavutatud saaksid, näeb seadus ette ka selle, kuidas toimub seire ja aruandlus (sh mis perioodi vältel või vahega).

Heas seaduses on:

  • Sätestatud, et aastaaruanded jm dokumendid peavad olema avalikud ja kergesti kättesaadavad. Aastaaruandeid koostavad üldjuhul valitsused, küll aga on eraldi ka nt loodud sõltumatu komitee(nt Holland ja Prantsusmaa), kes hinnangu koostab ja esitab. Valitsusel on kohustus komitee aruandele vastata ja vajadusel selgitusi jagada;
  • Sätestatud, et kliimapoliitika ja selle rakendamiseks vajalik eelarve esitatakse parlamendile koos riigieelarve eelnõuga. Nt Saksamaal lisatakse veel juurde ka senised edusammud ja neile kulunud ressursid;
  • Sätestatud, et tuleb koheselt võtta kasutusele lisameetmed, kui progressi eesmärkide täitmisel pole tuvastatud (sellised sätted on nt kirjas Soome ja Rootsi kliimaseaduses).

Kes on kaasatud eesmärgi saavutamisse?

Kliimateemade huvitatud osapoolte laia ringi tõttu on äärmiselt oluline ka see, kes ja mil viisil on kaasatud. Seadus peaks ette nägema ka teaduskogu, kelle ülesanne on nii planeerimise kui ka meetmete protsessis kaasa rääkida, kui ka kontrollida seda, kas eesmärk ette nähtud meetmete ja tegevustega võimalik saavutada on. Lisaks sellele, on oluline roll avalikkuse kaasamisel ja ka seda, kuidas ja millistesse protsessidesse avalikust kaasata, peaks seaduses kirjas olema.

Heas seaduses on:

  • Sätestatud teadusnõukogu, kes kas nõustab, jälgib või edendab dialoogi seoses kliimaeesmärkidega. Nõuandev roll – ekspertkogu hindab ja suunab poliitikakujundajaid nende kliimapoliitiliste otsuste tegemisel. Jälgiv roll – ekspertkogu kontrollib heitkoguste andmeid jm andmeid poliitikate tõhususe kohta ning koostab iseseisvalt aruande riigi progressi kohta. Dialoogi edendaja – avaliku arutelu tekitamine ja ülevalhoidmine kliimapoliitikaga seoses (lisaülesanne, mitte ainuke roll);
  • Sätestatud, milliste teadmiste ja ekspertiisiga inimesed saavad teadusnõukokku kuuluda;
  • Sätestatud, et teadusnõukogul on oma sekretariaat (nt Rootsis) ja eelarve vm vahendid tagamaks ekspertnõukogu toimimine;
  • Sätestatud teadusnõukogu kohustused ja pädevused, nagu nt sõltumatute aastaaruannete koostamine;
  • Sätestatud avalikkuse kaasamise nõuded.*


* –  Mida analüüsis käsitletud seadustes kas pole üldse, need on olemas üldisel määral, see kohustus delegeeritakse arvamuse andmine välisekspertide nõukogule (nt Taani) või avalikkuse kaasamine on ette nähtud kliimapoliitika kujundamise protsessis (nt Saksamaa, Prantsusmaa, kus nähakse ette spetsiaalne asutus või platvorm avalikkuse kaasamiseks). Küll aga polnud ka neil juhtudel, kus avalikkuse kaasamine ette nähti, selge, kuidas seda täpselt teha tuleks. 

Avalik kiri: Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.

Taastuvenergiale ülemineku senised investeeringud on olnud suunatud biomassi ja koostootmisjaamade hoogsamasse kasutusse, ent täiesti kõrvale on jäänud päikese- ja tuuleenergiasse ning elektrisüsteemide infrastruktuuri finantseerimine, kuigi sel on oluline tähtsus energiapöörde elluviimiseks. Ka peavad keskkonnaorganisatsioonid oluliseks kõrvaldada erainvesteeringuid pärssivad takistused, nagu näiteks radarite, liitumisvõimsuste, ülekandeliinide, mõjuhindamiste ja planeerimistega seonduvad asjaolud.

Ühendused toovad välja, et ELi rahastusperioodil 2014-2020 on 2018. a seisuga Eestis panustatud kasvuhoonegaaside vähendamisse, energiatõhususse, taastuvenergiasse, elektri infrastruktuuri ning teadusesse ja innovatsiooni kokku vaid ca 10% regionaalarengufondi ja ühtekuuluvusfondi vahenditest. Keskkonnaühenduste soovitusel peavad uuel perioodil kliimainvesteeringud Eestis moodustama vähemalt 40% kogu finantsraamistikust.

“Taastuvenergia arendamisel ei tohi riik lähtuda seatud miinimumeesmärgist, mis näeb järgmise kümne aasta jooksul ette vaid 8%-list kasvu taastuvenergia osakaalus. Selle asemel peab riik nägema siin arenguvõimalust ja ekspordipotentsiaali nii taastuvenergia kui ka sellega seotud tehnoloogiate ja teadmiste osas. Lisaks tuleb taastuvenergia kõrval prioriteediks seada energiatõhusus ning analüüsida põhjalikult seni kasutusel olnud meetmeid ja leida uusi võimalusi, kuidas kõige tõhusamalt soovitud tulemuseni jõuda ja erakapitali kaasata,” selgitab ministritele saadetud ettepanekuid Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo.

Õiglase üleminekuga seoses on küll eelmisel rahastusperioodil pööratud Ida-Virumaale varasemast enam tähelepanu, ent praeguseks on näha, et senine kavandamine ja tehtud investeeringud ei ole ennast õigustanud, et tagada Ida-Virumaale jätkusuutlik tulevik, mis oleks vastupidav kiirelt karmistuvates kliimapoliitika tingimustes.

Keskkonnaorganisatsioonide ettepanek ministritele seoses õiglase ülemineku valdkonnaga on, et uue rahastusperioodi planeerimisel arvestatakse oluliselt rohkem kliimapoliitika mõjuteguritega ning tegevuste planeerimisel peetakse silmas kliimapoliitika potentsiaalselt veelgi suurenevat ambitsioonikust. “Õiglase ülemineku kontekstis teeme ettepaneku teha selge otsus põlevkivist, sh õlitootmisest väljumiseks, planeerida ülemineku kava koostamine ja elluviimine koostöös kogenud ekspertidega ning eraldada kava ellu viimiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Oluline on laiapõhjaline ühiskondlik arutelu, kusjuures oluline roll peab olema kohalike ja teiste osapoolte koostööl. Eriliselt toome esile rohesektori potentsiaali Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamisel,” lisas Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.

ELi rahastuse planeerimist juhib Rahandusministeerium. Plaani järgi kinnitab valitsus ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava aprillis, kuid enne seda toimuvad konsultatsioonid erinevate osapooltega. Rakenduskava kinnitamisele järgnevad konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga. Eesti peab Euroopa Komisjonile kõik vajalikud dokumendid esitama käesoleva aasta lõpuks, et 2021. aastast oleks võimalik ELi rahastus juba kasutusele võtta.

Avaliku kirjaga ühinenud organisatsioonid: Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine, SA Koosloodus, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing “Sorex”, Fridays For Future Eesti ning Eesti Ornitoloogiaühing.

Vaata lisaks:

Keskkonnaorganisatsioonide kiri ministritele.

Kliimamuutusest, õiglasest üleminekust ja kliimaneutraalsusest: www.kliimamuutused.ee.

 

Lisainfo:

Piret Väinsalu

Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert

piret@elfond.ee

5812 0287

Viis soovitust õiglase ülemineku tagamiseks

Saksamaa Maailma Looduse Fond (WWF Germany) avaldas raporti õiglasest üleminekust kliimaneutraalsusele, kuhu on kirja saanud viis soovitust õiglase ülemineku tagamiseks.


VIIS SOOVITUST ÕIGLASE ÜLEMINEKU TAGAMISEKS:

1) Määrake võimalikult varajane kuupäev kivisöe kasutusest kõrvaldamisele. Sellele peaks järgnema kokku lepitud ja konsensuslik, ajapõhine üleminekustrateegia. Kehtestades söele selge, sidusa ja ambitsioonika järkjärgulise kasutusest loobumise tähtaja, pakub see investoritele kindlust; väldib luhtunud varade loomist, ning vähendab ülemineku üldkulusid.

2) Veenduge, et ajakavad ja strateegiad põhinevad kõrgekvaliteetsel kvantitatiivsel analüüsil, mis juhindub pühendumusest jätkusuutlikkusele. Et olla tähenduslik, tõhus ja omada suurimat võimalust eduks, peaksid õiglase ülemineku strateegiad ja kavad põhinema kvantitatiivsel, läbipaistval ja objektiivsel analüüsil. Samuti tuleks need sõnastada eesmärgiga saavutada tõeline keskkonnasäästlikkus, et tagada ülemineku kestvus.

3) Tagada üleminekuks piisav, sihipärane rahaline ja poliitiline tugi, kasutades nii EL-i kui ka riiklikke fonde. Üleminek nõuab eelinvesteeringuid, mida investorid ei saa alati teha üksi. Õiglase ja jätkusuutliku ülemineku jaoks vajalike jätkusuutlike investeeringute ärakasutamiseks on vaja pikaajalist poliitilist tuge ja raamistikke, mida toetavad sihtotstarbelised riiklikud rahastamised.

4) Sea eesmärgiks majanduse tegelik mitmekesistamine. Väiksemate ettevõtete ja tööstuste mitmekesisus pakub vastupidavust majanduse muutustele, kusjuures suured majanduslikud muutused avaldavad väiksemat mõju üldisele tööhõivele ja SKT-le. Mitmekesistamine peaks põhinema keskkonnasäästlikkusel, et tagada sellega pikaajaliste ja kvaliteetsete töökohtade loomine

5) Kaasake kõik sidusrühmad käimasolevasse protsessi, eriti kohalikul tasandil. Kohalike sidusrühmade kaasamine võib otsustada, kas üleminek õnnestub või mitte. Kohalikud sidusrühmad ja kogukonnad osalevad strateegiates suurema tõenäosusega ja toetavad nende rakendamist, kui nad on nende väljatöötamisel liikumapanevaks jõuks. Kohalikud kogukondadel on oma vajadustest ja soovidest ülevaade, isegi kui neil üksi pole ressursse ega teadmisi nende realiseerimiseks. Kui kohalikke kogukondi ei kaasata, võib puudu jääda vajalik teave nende vajaduste, soovide ja tugevate külgede osas ning see võib muutustele vastupanu osutada.

Loe täispikka raportit siit.

Kokkuvõte õiglase ülemineku mehhanismist

Viimase kuu-kahega on toimunud väga palju arenguid. Jaanuaris ilmus Roheleppe ettepanek, samuti on selginenud Õiglase ülemineku (ÕÜ) mehhanismiga seotud asjaolud. Muuhulgas teame tänaseks, et Eesti peab koostama territoriaalse üleminekuplaani NUTS3 tasemel, mis tähendab eraldi plaani koostamist Ida-Virumaa kliimaneutraalseks arenguks. Ettepaneku kohaselt saab Eesti toetust 125 miljonit eurot.

Õiglase ülemineku mehhanismi ja fondi kohta saab lisainfot linkidelt.

Samaaegselt Roheleppega avaldas 14. jaanuaril Euroopa Komisjon ettepaneku ÕÜ mehhanismi kohta (Just Transition Mechanism), mille eesmärgiks on toetada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele Euroopa Liidus. Plaan on selleks mobiliseerida vähemalt 100 miljardit eurot aastateks 2021-2027. 

Õiglase ülemineku mehhanism koosneb kolmest sambast:

  1. Õiglase ülemineku fond
  2. Investeerimisskeem EU eelarves InvestEU programmi all
  3. Uus laenu andev asutus Euroopa Investeerimispangas.

Samal ajal avaldas Euroopa Komisjon ka määruse ettepaneku, mis hakkaks reguleerima ÕÜ fondi. Selle kohta võtavad oma positsiooni nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Liidu Nõukogu. Seejärel arutatakse seda triloogidel – see tähendab kõik kolm osapoolt püüavad leida ühise nägemuse, mille käigus määrus oma lõpliku kuju saavutab. Kuni 12. märtsini on kõigil ELi kodanikel võimalus anda oma sisendit Euroopa Komisjonile siin.

Praegune ettepanek on, et fondi 7,5 miljardit eurot tuleb lisaks praegu olemasolevatele instrumentidele ELi eelarves. Liikmesriigid peavad panema ÕÜ fondist saadud rahastusele omalt poolt juurde 1,5- kuni 3-kordse panuse ELi järgmise perioodi planeeritavast eelarvest (Regionaalarengu Fondist ja Sotsiaalfond+’st). Toetuse saamiseks peavad riigid koostama teritoriaalsed ülemineku plaanid (Territorial Transition Plans).

Rahandusministeerium valmistab praegu ette ELi järgmise perioodi rahade kasutamise ettepanekut Eestile. Seega saame tõenäoliselt üsna peatselt näha, kuidas on seda adresseeritud ning ka omapoolsed soovitused esitada.

Õiglase ülemineku infovahetuslist

Ümarlaudadega on selgeks saanud, et õiglane üleminek vajab sisukat koostööd. Head platvormi selleks ei ole aga veel tekkinud. Selleks, et koostöö erinevate osapoolte vahel hoogu juurde saaks, otsustasime luua ühise infovahetuslisti: oiglane.uleminek@lists.ut.ee.

Listi praktilist poolt haldavad alustuseks keskkonnaühendused, kes ümarlaudade korraldamise taga on (Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus). Infovahetus aga toimub võrdsetel alustel, see tähendab kõik osapooled on oodatud listis õiglase ülemineku teemal infot jagama ja teemakohaselt küsima-arutlema.

List on mõeldud koostöö arendamiseks eesmärgiga tagada Ida-Virumaale õiglane üleminek ja head tulevikuväljavaated kliimaneutraalsusele orienteeritud maailmas. Selleks, et kõik osalised saaksid oma mõtteid vahetult ja kartmata jagada, palume, et listi sõnavõtud jääksid listi liikmete vahele ja ei jõuaks avalikkuse ette ilma seotud osapoolte nõusolekuta.

Esialgu liidame listi ümarlaudadel osalenud inimesed ja teised, kellega meil on olnud õiglase ülemineku teemal lähem kontakt. Kõigil teistel asjaosalistel on võimalik liituda, kirjutades madis@roheline.ee. Listi kohta leiab infot www.kliimadialoog.ee/list.

Keskkonnaühendused soovivad ambitsioonikamat kliimakava

Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud, täiendamaks Euroopa Komisjonile saadetavat riiklikku energia- ja kliimakava 2030. Keskkonnaühendused peavad vältimatult vajalikuks, et kasvuhoonegaaside heitmed väheneksid kiiremini kui kava praegu ette näeb ning et plaani lisataks juba valitsuse poolt kinnitatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samas on võrreldes aastataguse kava versiooniga täiendatud riiklikus energia- ja kliimakavas paremini kajastatud näiteks taastuvenergia ja kütusevabade energiaallikate teema, leiavad keskkonnaühendused.

Kõik liikmesriigid peavad aasta lõpuks esitama Euroopa Komisjonile täiendatud riiklikud energia- ja kliimakavad (REKK) aastani 2030. Eestis on käimas uuendatud kava arutelu ja üksteist keskkonnaühendust esitasid 31. oktoobril Majandus– ja Komminikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile 16 lehekülge põhjalikke ettepanekuid kava täiendamiseks enne selle Brüsselisse esitamist.

Põhimõttelise ettepanekuna soovitakse tõsta valitsuse ettevalmistatud energia- ja kliimakava ambitsiooni kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisel 2030. aastaks. “Maailmas on valmisolek kliimateemadega tõsiselt tegelemiseks viimase aastaga oluliselt tõusnud,” sõnas Madis Vasser, Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige. “Euroopa Komisjoni järgmine president Ursula von der Leyen on lubanud Euroliidu kliimapoliitikat karmistada ja ka Eestil oleks mõistlik võtta ambitsioonikamaid eesmärke.”

Paratamatult piiratud rahaliste võimaluste tõttu soovitasid keskkonnaühendused rakendada eelisjärjekorras neid meetmeid, mis annaks iga investeeritud euro kohta kõige positiivsema kliimamõju. Esmajärjekorras tuleks vältida uute suurte saasteallikate, nagu õlitehaste või põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamist ning kajastada Euroopa Komisjonile saadetavas kavas ausalt põlevkivi kaevandamist ja kasutamist toetavate plaanide negatiivset kliimamõju.

Kirde-Eestis põlevkivienergialt uutele tööstusharudele järkjärgulise õiglase ülemineku toimumiseks soovitakse näha konkreetset plaani ja aktiivsemat kohalikega suhtlemist. Keskkonnaühendused viitasid ka energia- ja kliimakavas olevale vastuolule, kus ühelt poolt väljendatakse muret, et metsad ei seo piisavalt süsinikku, kuid teisalt soovitatakse arendada biomassi põletamist. Ühendused soovitasid ka muuta kavasse hiljuti lisatud üleliia optimistlikku tooni võimaliku tuumajaama positiivsetest mõjudest, asendades selle neutraalsema käsitlusega.

Üheteistkümne keskkonnaühenduse kommentaaridega saab tutvuda Eesti Keskkonnaorganisatsioonide kodulehel.

Seisukohtadega ühinenud keskkonnaorganisatsioonid on Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Balti Keskkonnafoorum, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Keskkonnaõiguse Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Nõmme Tee Selts, Läänerannik, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Eesti Ornitoloogiaühing, Koosloodus Sihtasutus.