Eesti vabaühenduste kliimavõrgustikku kuulub juba 27 organisatsiooni

Vabaühenduste kliimavõrgustik on mitteametlik ja vormivaba platvorm info ja kogemuste vahetamiseks kliimamuutuse teemal. Võrgustik on kõikide vabaühenduste võimalus olla kursis sellega, mida Eestis kliimateemadel hetkel tehakse, ühendada teistega sarnastes projektides ressursse, leida kaaslasi ning abi oma tegevustele või toetada teiste tegevust.

Võrgustik loodi 2018. aastal ning nüüdseks kuulub sinna 27 organisatsiooni. Kliimavõrgustikku kuuluvad nii suuremad keskkonnaorganisatsioonid kui ka kohaliku tasandi huvikaitsjad.

Uuri võrgustiku kohta lähemalt: www.kliimavorgustik.ee

Ettepanek Ida-Virumaa rohevaldkonna arenemiseks aluse loomiseks

19. oktoobril esitasime koos teiste organisatsioonidega (vt allpool) minister Jaak Aabile ettepaneku pöörata Ida-Virumaa tegevuskavas ja territoriaalses õiglase ülemineku kavas eraldi tähelepanu Ida-Virumaa rohevaldkonna arenemiseks hea aluse loomisele.

Rohevaldkonna arendamine Ida-Virumaal saab luua positiivset mõju mõlemale õiglase ülemineku olulisele sambale – ettevõtlusele ja elukeskkonnale. Selle suuna laiapõhjaliseks arendamiseks on esmajärjekorras vaja pöörata tähelepanu võimekuse tõstmisele, alustades kohalikest inimestest ja omavalitsustest ning lõpetades ettevõtete ja haridusasutustega.

Allpool esitatud ettepanekud toetavad ja täiendavad üksteist, luues baasi, mis aitab sellist võimekust tõsta ja mis aitab maakonnal edukalt areneda kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja kliimaeesmärkidega. Tegu ei ole kindlasti ammendava loeteluga vajalikest tegevustest. Täpsem maakonna roheplaan valmib 2021. a jooksul, kuid selleks, et see plaan saaks rakendatav ja selle meetmed teostatavad, on vaja alus valdkonna edendamiseks luua juba sel aastal õiglase ülemineku tegevusi planeerides.

Loe ettepanekuid SIIT.

Aruanne: Pariisi leppe täitmiseks tuleb riiklikke kliimakavasid täiustada

Juuni alguses avaldatud Euroopa suurima vabaühenduste kliimavõrgustiku Climate Action Network Europe´i (CAN Europe) ja Portugali ühenduse ZERO aruanne näitab, et Eesti ning paljude teiste ELi liikmesriikide energia- ja kliimakavad vajavad veel parendamist, et täita Pariisi kliimalepet. Eesti peaks eelkõige keskenduma üleminekule põlevkivienergialt taastuvatele energiaallikatele.

Kõik Euroopa Liidu riigid esitasid möödunud aasta lõpuks riikliku energia- ja kliimakava, milles panid paika oma tegevused Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks aastatel 2021-2030. Lõplikud kavad sisaldavad üldjoontes ambitsioonikamaid eesmärke ja tegevusi, kui nende varasemad mustandid, ent Pariisi leppe kliimaeesmärgi täitmiseks (hoida planeedi soojenemine alla kahe kraadi ja soovitavalt 1,5 kraadi piires) on need siiski ebapiisavad.

“Euroopa taastumine pandeemiast ja majanduse elavndamine peaks käima käsikäes kliimakriisi leevendamisega. Eesti jaoks tähendab see oma energiasektori järk-järgulist ja põhjalikku uuendamist ning fossiilkütustesse investeerimisest ja põlevkivisektori toetustest loobumist.” rääkis ELFi kliimaekspert Piret Väinsalu

Peamised soovitused energia- ja kliimakavade osas on: suurendada kliimaambitsioone; kiirendada taastuvenergia laialdasemat kasutuselevõttu; suurendada energia efektiivsuse ambitsioone; lõpetada fossiilkütuste toetamine; loobuda kivisöe ja põlevkivi kasutamisest; kõrvaldada puudujäägid poliitilistes meetmetes.

CAN Europe´i ja ZERO värske ülevaade pealkirjaga “Sillutame teed suuremale kliimaambitsioonile: riiklike energia- ja kliimakavade võimalused ja puudused” vaatleb riikide täiendusi lõplikes energia- ja kliimakavades võrreldes varasema versiooniga ning analüüsib kavade võimalusi ja puudusi. Tutvu aruandega siin.

Lähikuudel esitab oma hinnangu energia- ja kliimakavadele ka Euroopa Komisjon.

Eestimaa Looduse Fond on CAN Europe´i võrgustiku liige.

Ühenduste pöördumine Euroopa Komisjoni poole: Eesti investeeringud põlevkivisse lähevad vastuollu ELi toetustega

Täna, 12. mail saatsid 24 Euroopa kodanikuühendust Euroopa Komisjonile kirja, milles juhivad tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse plaan laiendada põlevkiviõlitööstust on vastuolus ELi lepingute ja toetustega.

Eesti valitsus investeeris 27. märtsil 125 miljonit eurot maksumaksja raha Eesti Energiasse põlevkiviõlitehase rajamiseks  ning arutluse all on plaan toetada põlevkiviõli eelrafineerimistehast, mille kogumaksumus on 600 miljonit eurot.

Kodanikuühendused juhivad Euroopa Komisjonile saadetud kirjas tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse toetused ja plaanid pikendavad sõltuvust fossiilkütustest, soodustavad CO2 emissioonide eksporti ja suurendavad globaalseid CO2 emissioone. Eelnev läheb otseselt vastuollu ELi Õiglase Ülemineku Fondi eesmärkidega, kust plaanib toetust taotleda ka Eesti valitsus, seades küsimuse alla fondi tõhususe ja ELi maksumaksjate raha kasutamise asjakohasuse.

Kirja algatanud organisatsiooni, Eestimaa Looduse Fondi huvikaitse eksperdi Uku Lilleväli sõnul viitavad Eesti valitsuse vastuolulised investeeringud ja plaanid kitsaskohtadele ELi kavatsuses olla 2050. aastaks süsinikuneutraalne. “See, et liikmesriik võib saada ELi vahendeid õiglase ülemineku toetamiseks samal ajal, kui kasutab enda ressursse hoopis vastupidiste sihtide poole pürgimiseks, viitab märkimisväärsetele puudujääkidele ELi plaanis ajendada ja toetada liikmesriike kliimaeesmärkide saavutamisel.“

Kodanikuühendused pöörasid ühtlasi tähelepanu Eesti prioriteetidele investeerida põlevkiviõlisse pandeemia ajal, selmet rahuldada pakilisemaid tervishoiu ja majanduse heaolu tagamisega seotud vajadusi, milleks on Eestile eraldatud 295 miljoni euro suurune toetus ka ELilt. “Eesti valitsuse otsus investeerida maksumaksjate raha kõrge riskiga sektorisse on vastuvõetamatu ja vastuolus ELi eesmärkide saavutamisega, eriti kui praegu on suur vajadus kasutada ressursse COVID-19-st tulenevate majanduslike kitsaskohtadega tegelemiseks ja rohelise ülemineku tagamiseks,” rõhutas Elif Gündüzyeli, kirjale alla kirjutanud Euroopa Kliimavõrgustiku (CAN Europe) juhtiv poliitikakoordinaator.

Organisatsioonid küsivad Euroopa Komisjoni hinnangut kirjeldatud vastuolude osas ning uurivad, kuidas kavatseb komisjon tagada, et Eesti ja teised liikmesriigid, kes Õiglase Ülemineku Fondist raha taotlevad, ei kasutaks enda ressursse fondi eesmärkidega vastuollu minevate tegevuste toetamiseks. Pöördumisega on ühinenud Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Euroopa Kliimavõrgustik (CAN Europe), CEE Bankwatch ja paljud teised ühendused.

Ida-Virumaa õiglase üleminekuga seotud üritused maikuus

Õiglase ülemineku kaasamisteemaline veebiseminar toimub 15. mail kell 09:30-12:30.

Mitmed õiglase ülemineku analüüsid toovad välja, et edukas kaasamine on üleminekuprotsessi võtmetegur. Vaatleme virtuaalses töötoas Slovakkia näitel, kuidas võiks toimuda edukas huvigruppide kaasamine õiglase ülemineku kava koostamisel. Arutleme osalejatega, kuidas saada kava koostamisel kõik huvirühmad võrdsel määral kaasa rääkima. 

Kogemusi jagavad Alojz Vlčko, Prievidza linnapea, kes algatas õiglase ülemineku kava koostamise protsessi Slovakkia Ülem-Nitra piirkonnas, Lenka Ilcikova CEE Bankwatchist ning Ondrej Seban konsultatsiooniettevõttest PricewaterhouseCoopers, kes aitas sealset kava kokku panna ning ühildada kohalike ja riigi tasandi plaane.

Päevakava:

09:00 – 09:30 Kogunemine
09:30 – 09:50 Sissejuhatus, osalejatega tutvumine
09:50–10:00 Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava koostamisest, Kaire Luht, Rahandusministeerium
10:00-10:15 Ettekanne: väljakutsed õiglase ülemineku kava koostamisel Slovakkias, Lenka Ilcikova, Bankwatch (inglise keeles, tõlge eesti ja vene keelde)
10:15-10:35 I Rühmaarutelu: väljakutsetest seoses kaasamise ja huvide väljaselgitamisega Eestis.
10:35-10:55 Ettekanne: Kuidas motiveeriti ja saadi huvirühmi kaasa rääkima Slovakkias? Alojz Vlčko, Prievidza linnapea abi (inglise keeles, tõlge eesti ja vene keelde)
10:55-11:15 II Rühmaarutelu: kuidas motiveerida ja saada kõik olulised huvirühmad kaasa rääkima? 
11:15-11:30 Paus
11:30-11:55 Ettekanne: Kuidas disainiti kaasarääkimise võimalusi Slovakkias, milliseid võtteid selleks kasutati, mis aitas erinevaid huvisid tasakaalustada ja omavahel sobitada? Ondrej Seban, PWC. (inglise keeles, tõlge eesti ja vene keelde)
11:55-12:20 III Rühmaarutelu: Mis on osapoolte peamised ootused kava koostamise protsessile?
12:20-12.30 Päeva kokkuvõte, lõppsõnad

Ida-Viru roheplaani virtuaalne ümarlaud toimub 20. mail kell 09:30 – 13:45.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia aastateks 2019-2030+ täpsustamiseks ja täiendamiseks ning Õiglase Ülemineku Mehhanismi meetmete kasutusele võtmiseks on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit otsustanud koostada:

– maakonna äriplaani investeeringute kaasamiseks ja ettevõtluse arendamiseks (Plaan B),
– kava maakonnas tekkivate süsinikuheitmete kasutamiseks (Plaan C) ja
– maakonna roheplaani taastuvenergia, ring-, bio- ja sinimajanduse arenguks (Plaan G). 

Ümarlaua eesmärk on koondada huvipoolte esialgne visioon, kuidas minna edasi plaan G koostamisega. Miniettekannetega esinevad valdkonna eksperdid. Üritus sisaldab lõunapausi. Ümarlaua päevakava leiate siit: www.kliimadialoog.ee/umarlaud-3

Üritused toimuvad Zoom keskkonnas, lingi osalemiseks saadame registreerunuile e-postile enne üritust. Palume enda osalemishuvi kirja panna siin hiljemalt 14. mail kaasamise veebiseminariks ja hiljemalt 19. mail roheplaani ümarlauale.

Mõlemat üritust modereerib Siim Vahtrus. Pakume tõlget nii inglise-eesti kui eesti/inglise-vene keele suunal.

Rohkem infot: 
Piret Väinsalu
SA Eestimaa Looduse Fond
piret@elfond.ee 
Telefon 58 120 287

Üritusi korraldavad keskkonnaühendused Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus ning Eesti Roheline Liikumine. Toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) projekti “Kliimamuutus ja Eesti energeetika tulevik” raames ja Euroopa Liidu LIFE programm projekti “LIFE UNIFY: Bringing the EU together on climate action” raames. 

BMU_2018_supported_DTP_CMYK_en

Keskkonnaorganisatsioonide kommentaaridega arvestamine ja arvestamata jätmine riiklikus energia- ja kliimakavas

Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid 2019. aasta sügisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud riikliku energia- ja kliimakava (REKK) täiendamiseks, mille Eesti esitas Euroopa Komisjonile 2019. aasta lõpus. Keskkonnaühendused pidasid oma ettepanekutes vältimatult vajalikuks, et kasvuhoonegaaside heitmed väheneksid kiiremini kui kommenteerimisel olnud kava ette nägi ning et plaani lisataks juba valitsuse kinnitatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Keskkonnaühendused tunnustasid samas taastuvenergia ja kütusevabade energiaallikate teema varasemast paremat kajastamist kavas, kuid nägid neis endiselt veel palju suuremat potentsiaali. 2019 detsembris kinnitas Vabariigi Valitsus Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030.

Siinses ülevaates on kasutatud Euroopa Komisjonile esitatud REKKi ja Lisa V – REKK 2030 eelnõule laekunud kommentaaride vastused. Hinnang arvestatud või ei arvestatud ei lange täielikult kokku lisa 5 infoga, kuna järeldused on tehtud REKKi lõppversiooni iseseisval sisulisel hindamisel.

Ülevaatest saab lugeda keskkonnaorganisatsioonidele olulisematest arvestatud ja arvestamata jäetud kommentaaridest märksõnade kaupa siin.

Analüüs: Õiglane üleminek vajab ühiskondlikku debatti

Mõttekojal Praxis on valminud Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Analüüsist selgub, millistel tingimustel saab põlevkiviregioon Euroopa rahastutest toetust süsinikuvaesele majandusele üleminekuks. Peamiseks kitsaskohaks on seejuures ülemineku plaani puudumine. Autorite soovitusel peaks plaani tegemine algama õiglase ülemineku visioonist, mille loomisse peaks panustama kõik osapooled, sh põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud.

Seoses 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgiga pöörab Euroopa Liidu mitmeaastane finantsraamistik 2021-2027 senisest suuremat tähelepanu kliimategevustele ja õiglasele üleminekule. Viimane on Eestis seni vähetuntud mõiste, mis viitab vajadusele tagada siirdel süsinikuvaesele majandusele fossiilkütuste tööstusega seotud töötajatele ja kogukondadele inimväärne tulevik.

Analüüsi üks autoritest, mõttekoja Praxis ekspert Mari-Liis Sepper tõdeb: „Õiglane üleminek ei leia veel meie riiklikes ega piirkondlikes strateegiates käsitlust, kuid see peab muutuma, kui Eesti soovib Ida-Virumaa arenguks kasutada äsja loodud õiglase ülemineku fondi vahendeid.“

Põlevkivipiirkond saab õiglaseks üleminekuks toetust, kui üleminekuks on plaan. See peab omakorda olema kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga, mis Eesti puhul sisaldab vaid põgusaid viiteid õiglasele üleminekule.

„Eestil seisab alles ees töö õiglase ülemineku sisustamisel ja kavandamisel. Seda enam, et meil ei ole veel toimunud ulatuslikku ühiskondlikku debatti selle üle, kas põlevkivi kaevandamist ja kasutamist peaks kliimasurvel vähendama. Õiglast üleminekut saab edukalt läbi viia vaid siis, kui visiooni koostamisse on kaasatud kõik osapooled, sh põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud,“ võttis Sepper kokku Praxise analüüsi ühe olulisema soovituse.

Analüüsi tellisid kliimamuutuse ja Eesti energeetika tulevikustsenaariumide üle dialoogi eest vedavad keskkonnaühendused Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus ning Eesti Roheline Liikumine. ”Õiglase ülemineku kava peab olema sisukas ning avatud. Ühiskondlikus dialoogis tuleks leppida kokku ka selles, millal Eesti loobub fossiilkütuste kasutamisest. Nagu Praxise analüüs välja toob, peaks õiglase ülemineku kavale eelnev analüüs lähtuma jätkusuutlikkuse põhimõttest ning sisaldama muu hulgas süsinikumahukate tegevusalade ümberkujundamist või lõpetamist, tööjõule avalduva mõju hinnangut ning erinevate osapoolte seisukohti vajalikest meetmetest,” rõhutas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer.

Analüüsist leiab õiglase ülemineku kui protsessi häid näiteid rahvusvahelisest praktikast. Praxis annab Eestile nende pinnalt 15 soovitust, kuidas õiglast üleminekut läbi viia, mida silmas pidada ja millised on selle protsessi etapid. Tutvu analüüsiga siin.

Õiglase ülemineku mõiste koondab põhimõtete ja praktikate kogumit, mis juhindub siirdel süsinikuvaesele majandusele õiglusest. Seejuures peab üleminek tagama näiteks fossiilkütuste tööstusega seotud töötajatele ja kogukondadele inimväärse sissetuleku ja soodsad tulevikuväljavaated.

Analüüsi valmimist toetas Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) projekti “Kliimamuutus ja Eesti energeetika tulevik” raames.

LISAINFO:

Katre  Liiv
Keskkonnaõiguse Keskuse kommunikatsioonijuht
Tel 5076519
katre@k6k.ee

Lee Maripuu
Mõttekoda Praxis
Kommunikatsioonijuht
Tel 56482209
lee.maripuu@praxis.ee

Kliimaseadus – jah, ei, võib-olla?

Kliimamuutusega hakkama saamiseks ning kliimaneutraalsuse poole püüdlemiseks on paljud riigid maailmas kehtestanud, kehtestamas või kaalumas kliimaseaduse koostamist. Kliimaseadus oleks nende riikide peamine kliimaneutraalsuse saavutamise abivahend. Kliimaseaduse kehtestamist arutatakse ka Euroopa Liidu tasandil.

Ligi pooltel kõigist ELi liikmesriikidest on kliimaseadus juba kehtestanud või koostamisel ning mitmed EL riigid kaaluvad koostamist. Eesti eelpool viidatud riikide hulka ei kuulu. Kliimaseaduse on kehtestanud ka mõni väljaspool ELi asuv riik. Täpsemalt selgitab olukorda järgnev tabel.

 

Kliimaseaduse struktuur

Ükski praegu kehtiv kliimaseadus pole sama raamistikuga, küll aga joonistuvad välja ühised elemendid, nagu näiteks eesmärgid, planeerimine, meetmed, seire, avalikkuse kaasamine ja teadusnõukogud. Mõnes riigis on seadus üsna üldine (nt Rootsi), mõnes väga detailne (nt Suurbritannias). „Hea“ seadus peaks vastama järgmiste peatükkide pealkirjadeks olevatele küsimustele.

Mida soovitakse saavutada?

Seadus peaks sisaldama lühi- ja pikaajalisi kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid eesmärke, mida kliimapoliitikas saavutada soovitakse. Need annavad ühelt poolt suunise, kuhu liikuda ja teiselt poolt võimaldavad kontrollida, kas (vahe)eesmärgid saavutatakse või mitte.

Heas seaduses on olemas:

  • numbrilised heitmete vähendamise eesmärgid, nagu nt 2030 ja 2050 eesmärk;
  • kindlust ja läbipaistvust tagavad eesmärgid, nagu nt heitmete eelarveperioodid, sh süsinikueelarve;
  • seaduse ümber vaatamise eesmärgid, nagu nt kindel ajaperiood, millal vaadatakse üle, kas on võimalik ambitsiooni veelgi tõsta. Ambitsiooni vähendamine peab olema välistatud.

Kuidas on võimalik eesmärk saavutada?

Seadus peaks sisaldama plaane ja meetmeid, mis võimaldavad kliimaeesmärkideni jõuda. Küll aga pole tegemist konkreetsete juhistega, kuidas eesmärk saavutada, vaid pigem juhistega, mis vormis ja kuidas eesmärgini jõudmise teerada kirja pannakse. Eestis on sellised dokumendid nt kliimapoliitika põhialused (KPP) ning energiamajanduse arengukava (ENMAK).

Heas seaduses on olemas: 

  • pikaajaline plaan koos meetmetega kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Praegu on see plaan aga paljudel puudu (seda küll mingil määral asendavad REKK’id);
  • raamistik ja ajakava selle kohta, kuidas ja millise ajavahemikuga meetmeettepanekuid tehakse (tegevuste kavandamise ajakava);
  • konkreetsed meetmed seaduses endas, nagu nt süsinikumaks või teataud fossiilkütuste põletamise keeld. Eesti kontekstis võiks selleks olla nt põlevkivi kasutamise lõpetamine;
  • finantsküsimustega seonduvad suunised, nagu nt kliimapoliitika rahastus, on osa riigieelarve koostamise protsessist;
  • süsinikueelarvega seonduvad suunised, nagu nt 5-aastase süsinikueelarve koostamise kohustus (nt Suurbritannia näitel).

Kes vastutab eesmärgi saavutamise eest?

Seaduses võiks olla konkreetselt kirjas, kes millise valdkonna eest ja millises ulatuses vastutab. Tegemist on vastutusega just ennekõike ministritele ja nende allasutustele. Eesti kontekstis võiks see tähendada seda, et öeldakse ära nt, kes vastutab õiglase ülemineku eest.

Heas seaduses peaks olema kirjas:

  • seatud eesmärgi saavutamise eest vastutaja. Enamasti vastutaks mõni ministeerium, ent on ka mindud täpsemaks ja nimetatud on täpne ministeeriumi osakond, minister vm konkreetne ametikoht. Nt vastutab Hollandis sealne Majandus- ja Kliimaministeerium 10-aastaste kliimaplaanide koostamise ja esitamise eest;
  • vastutuse jaotus. Mõistlik on kliimakaitse planeerimiseks vajalikud strateegia või plaani osad ministeeriumite ja teiste riigiasutuste vahel laiali jagada. Jaotada võiks näiteks majandussektorite kaupa.

Kuidas eesmärgi saavutamisega läheb?

Et tagada eesmärkide saavutamine, peaks kliimaseadus sätestama ka selle, kuidas ja millise intervalliga toimub seaduse ülevaatamine ning aruandlus.

Heas seaduses on sätestatud, et:

  • aastaaruanded jm dokumendid on avalikud ja lihtsasti kättesaadavad. Aastaaruandeid koostavad tihtipeale valitsused, kuid näiteks Hollandis ja Prantsusmaal on selleks loodud eraldi sõltumatu komitee, kes esitab koostatud aruande valitsusele. Valitsusel on kohustus komitee aruandele vastata ja vajadusel selgitusi jagada;
  • kliimapoliitika ja selle rakendamiseks vajalik eelarve esitatakse parlamendile koos riigieelarve eelnõuga. Nt Saksamaal lisatakse veel juurde ka senised edusammud ja neile kulunud raha;
  • kui on näha, et kokkulepitud tegevustega ei ole võimalik seatud eesmärke täita, tuleb koheselt võtta kasutusele lisameetmed. Sellised sätted on kirjas nt Soome ja Rootsi kliimaseaduses.

Kes on kaasatud?

Kliimateemade huvitatud osapoolte laia ringi tõttu on äärmiselt oluline ka see, kes ja mil viisil on kaasatud. Seadus peaks ette nägema teaduskogu, kelle ülesanne on nii planeerimise kui ka meetmete koostamise protsessis kaasa rääkida. Samuti on teaduskogu roll hinnata eesmärkide täitmise võimalikkust kokkulepitud meetmete ja tegevustega. Avalikkuse kaasamine on tähtis. Seaduses peaks kirjas olema, millistesse protsessidesse ja kuidas avalikkust kaasata tuleb.

Heas seaduses on sätestatud:

  • teadusnõukogu, kes nõustab, jälgib ja/või edendab kliimaeesmärkidega seonduvat dialoogi. Ekspertkogu nõuandev roll tähendab, et kogu hindab ja suunab poliitikakujundajaid nende kliimapoliitiliste otsuste tegemisel. Ekspertkogu jälgiv roll tähendab perioodiliste aruannete koostamist heitkoguste jm andmete ning poliitikate tõhususe kohta. Dialoogi edendajana arendab ja hoiab kogu üleval kliimapoliitilist avalikku arutelu. Viimane on enamasti lisaülesanne ega ole ainuke roll.;
  • teadusnõukogu liikmetele seatud tingimused nende teadmistele ja kogemusele;
  • teadusnõukogu sekretariaadi olemasolu, nagu nt Rootsis, ning eelarve vm vahendid, mis tagaksid ekspertkogu toimimise;
  • teadusnõukogu kohustused ja pädevused, nagu nt sõltumatute aastaaruannete koostamine;
  • avalikkuse kaasamise nõuded.*

 

 

* Selle ülevaate aluseks olevates seadustes ei ole kaasamist käsitletud üldse või on käsitletud väga üldiselt. Üldjuhul on ette nähtud, et avalikkuse kaasamine võrdub kas välisekspertide nõukogu (nt Taani) arvamusega või ütleb seadus üldiselt, et avalikkust kaasatakse kliimapoliitika kujundamisel (nt Saksamaal ja Prantsusmaal on loodud spetsiaalne asutus või platvorm avalikkuse kaasamiseks). Kehtivates kliimaseadustes, kus avalikkuse kaasamise nõue on kajastatud, jääb siiski ebaselgeks, kuidas seda täpselt teha tuleks.


Ülevaate Euroopa Kliimafondi (European Climate Foundation) raportist “Climate Laws in Europe: Good Practices in Net-zero Management (2020). koostas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer.

Avalik kiri: Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.

Taastuvenergiale ülemineku senised investeeringud on olnud suunatud biomassi ja koostootmisjaamade hoogsamasse kasutusse, ent täiesti kõrvale on jäänud päikese- ja tuuleenergiasse ning elektrisüsteemide infrastruktuuri finantseerimine, kuigi sel on oluline tähtsus energiapöörde elluviimiseks. Ka peavad keskkonnaorganisatsioonid oluliseks kõrvaldada erainvesteeringuid pärssivad takistused, nagu näiteks radarite, liitumisvõimsuste, ülekandeliinide, mõjuhindamiste ja planeerimistega seonduvad asjaolud.

Ühendused toovad välja, et ELi rahastusperioodil 2014-2020 on 2018. a seisuga Eestis panustatud kasvuhoonegaaside vähendamisse, energiatõhususse, taastuvenergiasse, elektri infrastruktuuri ning teadusesse ja innovatsiooni kokku vaid ca 10% regionaalarengufondi ja ühtekuuluvusfondi vahenditest. Keskkonnaühenduste soovitusel peavad uuel perioodil kliimainvesteeringud Eestis moodustama vähemalt 40% kogu finantsraamistikust.

“Taastuvenergia arendamisel ei tohi riik lähtuda seatud miinimumeesmärgist, mis näeb järgmise kümne aasta jooksul ette vaid 8%-list kasvu taastuvenergia osakaalus. Selle asemel peab riik nägema siin arenguvõimalust ja ekspordipotentsiaali nii taastuvenergia kui ka sellega seotud tehnoloogiate ja teadmiste osas. Lisaks tuleb taastuvenergia kõrval prioriteediks seada energiatõhusus ning analüüsida põhjalikult seni kasutusel olnud meetmeid ja leida uusi võimalusi, kuidas kõige tõhusamalt soovitud tulemuseni jõuda ja erakapitali kaasata,” selgitab ministritele saadetud ettepanekuid Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo.

Õiglase üleminekuga seoses on küll eelmisel rahastusperioodil pööratud Ida-Virumaale varasemast enam tähelepanu, ent praeguseks on näha, et senine kavandamine ja tehtud investeeringud ei ole ennast õigustanud, et tagada Ida-Virumaale jätkusuutlik tulevik, mis oleks vastupidav kiirelt karmistuvates kliimapoliitika tingimustes.

Keskkonnaorganisatsioonide ettepanek ministritele seoses õiglase ülemineku valdkonnaga on, et uue rahastusperioodi planeerimisel arvestatakse oluliselt rohkem kliimapoliitika mõjuteguritega ning tegevuste planeerimisel peetakse silmas kliimapoliitika potentsiaalselt veelgi suurenevat ambitsioonikust. “Õiglase ülemineku kontekstis teeme ettepaneku teha selge otsus põlevkivist, sh õlitootmisest väljumiseks, planeerida ülemineku kava koostamine ja elluviimine koostöös kogenud ekspertidega ning eraldada kava ellu viimiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Oluline on laiapõhjaline ühiskondlik arutelu, kusjuures oluline roll peab olema kohalike ja teiste osapoolte koostööl. Eriliselt toome esile rohesektori potentsiaali Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamisel,” lisas Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.

ELi rahastuse planeerimist juhib Rahandusministeerium. Plaani järgi kinnitab valitsus ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava aprillis, kuid enne seda toimuvad konsultatsioonid erinevate osapooltega. Rakenduskava kinnitamisele järgnevad konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga. Eesti peab Euroopa Komisjonile kõik vajalikud dokumendid esitama käesoleva aasta lõpuks, et 2021. aastast oleks võimalik ELi rahastus juba kasutusele võtta.

Avaliku kirjaga ühinenud organisatsioonid: Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine, SA Koosloodus, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing “Sorex”, Fridays For Future Eesti ning Eesti Ornitoloogiaühing.

Vaata lisaks:

Keskkonnaorganisatsioonide kiri ministritele.

Kliimamuutusest, õiglasest üleminekust ja kliimaneutraalsusest: www.kliimamuutused.ee.

 

Lisainfo:

Piret Väinsalu

Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert

piret@elfond.ee

5812 0287

Viis soovitust õiglase ülemineku tagamiseks

Maailma Looduse Fondi Saksamaa haru  (WWF Germany) avaldas raporti õiglasest üleminekust kliimaneutraalsusele majandusele. Raportis antakse muuhulgas viis soovitust eduka õiglase ülemineku tagamiseks.


VIIS SOOVITUST ÕIGLASEKS ÜLEMINEKUKS:

1) Määrake võimalikult varajane tähtaeg kivisöe (Eesti puhul põlevkivi) kasutamisest loobumiseks. Sellele peaks järgnema osapoolte kokkuleppel põhinev, konsensuslik ja ajaplaani sisaldav üleminekustrateegia. Kehtestades selge, sidusa ja ambitsioonika järk-järgulise fossiilkütuste kasutusest loobumise plaani, annab see investoritele kindlust, aitab vältida majanduslikke kadusid ning vähendab ülemineku üldkulusid.

2) Veenduge, et ajakavad ja strateegiad põhinevad kõrgekvaliteetsel kvantitatiivsel analüüsil, mis juhindub jätkusuutlikkuse põhimõttest. Et protsess oleks tähendusrikas, efektiivne ja võimalikult edukas, peavad õiglase ülemineku strateegiad ja kavad põhinema kvantitatiivsel, läbipaistval ja objektiivsel analüüsil.  Analüüse tehes tuleks lähtuda keskkonnasäästlikkuse eesmärgist, et tagada püsiv üleminek.

3) Tagage üleminekuks piisav, sihipärane rahaline ja poliitiline tugi, kasutades nii EL-i kui ka riiklikke fonde. Üleminek nõuab eelinvesteeringuid, mida investorid ei saa alati üksi teha. Õiglase ja jätkusuutliku ülemineku jaoks vajalike järjepidevate investeeringute toimimiseks on vaja pikaajalist poliitilist tuge ja raamistikku, mida toetab sihtotstarbeline riiklik rahastus.

4) Seadke sihiks majanduse tegelik mitmekesistamine. Väiksemate ettevõtete ja tööstuste mitmekesisus kindlustab vastupidavuse majanduse muutustele, suured majanduslikud muutused avaldavad väiksemat mõju üldisele tööhõivele ja SKP-le. Mitmekesistamine peaks põhinema keskkonnasäästlikkuse põhimõttel, et tagada pikaajaliste ja kvaliteetsete töökohtade loomine.

5) Kaasake käimasolevasse protsessi kõik huvipooled, eriti kohalikul tasandil. Kohalike huvirühmade kaasamine võib otsustada, kas üleminek õnnestub või mitte. Kohalikud huvirühmad ja kogukonnad toetavad uusi strateegiaid suurema tõenäosusega ja toetavad nende rakendamist, kui nad on nende väljatöötamisel liikumapanevaks jõuks. Kohalikel kogukondadel on oma vajadustest ja soovidest ülevaade, isegi kui neil üksi pole ressursse ega teadmisi nende realiseerimiseks. Kui kohalikke kogukondi ei kaasata, võib puudu jääda vajalikust teabest nende vajaduste, soovide ja tugevate külgede kohta, mistõttu võivad nad muutustele vastupanu osutada.

Loe raportit (inglise keeles) täispikkuses siit.