Keskkonnaühenduste kommentaarid REKKile

Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine ning Pärandkoosluste Kaitse Ühing avaldasid veebruaris oma seisukohad riikliku energia- ja kliimakava eelnõule.

Riikliku energia- ja kliimakava eelnõule

Täname veelkord võimaluse eest riikliku energia- ja kliimakava (REKK) eelnõule seisukohtade esitamiseks. Esitasime esmased seisukohad Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ja Keskkonnaõiguse Keskuse poolt detsembris.

Siin on veelkord meie arvamused eelnõu protsessile ja sisule, mida oleme täiendanud seisukohtadega mõnede REKK-s kajastatud meetmete või seniste lünkade osas. Seisukohtadega liitub ka Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Seisukohad REKK protsessi osas

Jääme juba varem esitatud seisukohale, et REKK eelnõu on esitatud arvamuse andmiseks väga hilises faasis. Nii Eestimaa Looduse Fond kui Eesti Roheline Liikumine on juba 2018. a aasta algusest alates palunud infot REKK koostamise kohta, korduvalt suhelnud MKM ja KeM ametnikega kirja ja telefoni teel sooviga tutvuda valminud eelnõuga, ent tulemusteta.

Esimene ametlik teade REKK eelnõu protsessi kohta laekus MKM ja KeM ühisest teavituskirjast (7.06.18), millest aga ei nähtunud üldse, kas ja millises etapis on plaanitud avalikkust kava koostamisest teavitada ning avalikkusega konsulteerida. Juhtisime siis tähelepanu nii suuliselt kui kirjalikult, et septembrisse-oktoobrisse plaanitud konsulteerimise etapp oli sisuliseks kaasarääkimiseks liiga hiline ja lühike.

Esimene võimalus REKK eelnõuga tutvuda oli 9.10 tutvustusüritusel, kusjuures eelnõust puudus selleks ajaks veel mitme olulise teema käsitlus (olid antud ainult pealkirjad). Samuti anti üritusel mõista, et dokument ei ole põhimõtteliste küsimuste jaoks enam avatud.

Ka 2018 detsembris avalikustatud eelnõus on mitmed olulised teemad veel käsitlemata. Näiteks taastuvenergia eesmärkide osas lk 16 puudub info punktides 2.1.2 ii, iii ja iv, mis peaksid kirjeldama erinevaid trajektoore eesmärgi poole liikumiseks. Sarnaseid sisuta punkte on eelnõus veel hulgaliselt. Samuti puudub kavandatud meetmete juures hinnang nende maksumusele, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas nende meetmete abil on plaanitud eesmärgid reaalselt saavutatavad.

Seejuures anti eelnõule esmaste seisukohtade esitamiseks vähem kui kaks nädalat vahetult enne talvist pühadeperioodi. Seda ei saa kuidagi lugeda tõhusaks kaasamiseks. Aarhusi konventsiooni art 6 ja 7 koosmõjust tulenevad nõuded, et:

  1. avalikkusele tuleb osalemiseks näha ette mõistlikud tähtajad, mis võimaldavad otsustamiseks piisavalt valmistuda ja otsustamises osaleda;
  2. avalikkus peab saama osaleda siis, kui kõik lahendusvariandid on lahtised ning osalemine saab olla tõhus. Konsultatsioonid peavad seega aset leidma eelnõu koostamise faasis, milles on veel tegelik võimalus otsustusi mõjutada.

Neid nõudeid ei ole praegusel juhul järgitud. Sestap on meil olnud võimalik esitada üksnes kõige üldisemad kommentaarid REKK sisule, mis paraku tähendab, et enne REKK eelnõu esitamist Euroopa Komisjonile ei saanud avalikkus ja huvigrupid saanud selle koostamises piisavalt kaasa rääkida.

Mõistame, et REKK eelnõu koostamiseks Euroopa Komisjoni poolt antud ajakava on olnud tihe. Samas oli Eestile kui EL eesistujale REKK koostamise võimalik kohustus teada juba 2017. aastal, nagu ka tõenäolisus, et kava tuli Komisjonile esitada hiljemalt 2018. a lõpuks.

Loe ühenduste seisukohti eelnõu sisule!

Avalikult näeb kõiki esitatud seisukohti siit:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80cc82db-711d-481b-8b4f-82af433e3ee9

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s