Vabaühenduste kliimavõrgustik on mitteametlik ja vormivaba platvorm info ja kogemuste vahetamiseks kliimamuutuse teemal. Võrgustik on kõikide vabaühenduste võimalus olla kursis sellega, mida Eestis kliimateemadel hetkel tehakse, ühendada teistega sarnastes projektides ressursse, leida kaaslasi ning abi oma tegevustele või toetada teiste tegevust.
Võrgustik loodi 2018. aastal ning nüüdseks kuulub sinna 27 organisatsiooni. Kliimavõrgustikku kuuluvad nii suuremad keskkonnaorganisatsioonid kui ka kohaliku tasandi huvikaitsjad.
19. oktoobril esitasime koos teiste organisatsioonidega (vt allpool) minister Jaak Aabile ettepaneku pöörata Ida-Virumaa tegevuskavas ja territoriaalses õiglase ülemineku kavas eraldi tähelepanu Ida-Virumaa rohevaldkonna arenemiseks hea aluse loomisele.
Rohevaldkonna arendamine Ida-Virumaal saab luua positiivset mõju mõlemale õiglase ülemineku olulisele sambale – ettevõtlusele ja elukeskkonnale. Selle suuna laiapõhjaliseks arendamiseks on esmajärjekorras vaja pöörata tähelepanu võimekuse tõstmisele, alustades kohalikest inimestest ja omavalitsustest ning lõpetades ettevõtete ja haridusasutustega.
Allpool esitatud ettepanekud toetavad ja täiendavad üksteist, luues baasi, mis aitab sellist võimekust tõsta ja mis aitab maakonnal edukalt areneda kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja kliimaeesmärkidega. Tegu ei ole kindlasti ammendava loeteluga vajalikest tegevustest. Täpsem maakonna roheplaan valmib 2021. a jooksul, kuid selleks, et see plaan saaks rakendatav ja selle meetmed teostatavad, on vaja alus valdkonna edendamiseks luua juba sel aastal õiglase ülemineku tegevusi planeerides.
Õiglase ülemineku kaasamisteemaline veebiseminar toimub 15. mail kell 09:30-12:30.
Mitmed õiglase ülemineku analüüsid toovad välja, et edukas kaasamine on üleminekuprotsessi võtmetegur. Vaatleme virtuaalses töötoas Slovakkia näitel, kuidas võiks toimuda edukas huvigruppide kaasamine õiglase ülemineku kava koostamisel. Arutleme osalejatega, kuidas saada kava koostamisel kõik huvirühmad võrdsel määral kaasa rääkima.
Kogemusi jagavad Alojz Vlčko, Prievidza linnapea, kes algatas õiglase ülemineku kava koostamise protsessi Slovakkia Ülem-Nitra piirkonnas, Lenka Ilcikova CEE Bankwatchist ning Ondrej Seban konsultatsiooniettevõttest PricewaterhouseCoopers, kes aitas sealset kava kokku panna ning ühildada kohalike ja riigi tasandi plaane.
Päevakava:
09:00 – 09:30 Kogunemine 09:30 – 09:50 Sissejuhatus, osalejatega tutvumine 09:50–10:00 Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava koostamisest, Kaire Luht,Rahandusministeerium 10:00-10:15 Ettekanne: väljakutsed õiglase ülemineku kava koostamisel Slovakkias, Lenka Ilcikova, Bankwatch (inglise keeles, tõlge eesti ja vene keelde) 10:15-10:35 IRühmaarutelu: väljakutsetest seoses kaasamise ja huvide väljaselgitamisega Eestis. 10:35-10:55 Ettekanne: Kuidas motiveeriti ja saadi huvirühmi kaasa rääkima Slovakkias? Alojz Vlčko, Prievidza linnapea abi (inglise keeles, tõlge eesti ja vene keelde) 10:55-11:15 IIRühmaarutelu: kuidas motiveerida ja saada kõik olulised huvirühmad kaasa rääkima? 11:15-11:30 Paus 11:30-11:55 Ettekanne: Kuidas disainiti kaasarääkimise võimalusi Slovakkias, milliseid võtteid selleks kasutati, mis aitas erinevaid huvisid tasakaalustada ja omavahel sobitada? Ondrej Seban, PWC. (inglise keeles, tõlge eesti ja vene keelde) 11:55-12:20 IIIRühmaarutelu: Mis on osapoolte peamised ootused kava koostamise protsessile? 12:20-12.30 Päeva kokkuvõte, lõppsõnad
Ida-Viru roheplaani virtuaalne ümarlaud toimub 20. mail kell 09:30 – 13:45.
Ida-Viru maakonna arengustrateegia aastateks 2019-2030+ täpsustamiseks ja täiendamiseks ning Õiglase Ülemineku Mehhanismi meetmete kasutusele võtmiseks on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit otsustanud koostada:
– maakonna äriplaani investeeringute kaasamiseks ja ettevõtluse arendamiseks (Plaan B), – kava maakonnas tekkivate süsinikuheitmete kasutamiseks (Plaan C) ja – maakonna roheplaani taastuvenergia, ring-, bio- ja sinimajanduse arenguks (Plaan G).
Ümarlaua eesmärk on koondada huvipoolte esialgne visioon, kuidas minna edasi plaan G koostamisega. Miniettekannetega esinevad valdkonna eksperdid. Üritus sisaldab lõunapausi. Ümarlaua päevakava leiate siit: www.kliimadialoog.ee/umarlaud-3
Üritused toimuvad Zoom keskkonnas, lingi osalemiseks saadame registreerunuile e-postile enne üritust. Palume enda osalemishuvi kirja panna siin hiljemalt 14. mail kaasamise veebiseminariks ja hiljemalt 19. mail roheplaani ümarlauale.
Mõlemat üritust modereerib Siim Vahtrus. Pakume tõlget nii inglise-eesti kui eesti/inglise-vene keele suunal.
Rohkem infot: Piret Väinsalu SA Eestimaa Looduse Fond piret@elfond.ee Telefon 58 120 287
Üritusi korraldavad keskkonnaühendused Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus ning Eesti Roheline Liikumine. Toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) projekti “Kliimamuutus ja Eesti energeetika tulevik” raames ja Euroopa Liidu LIFE programm projekti “LIFE UNIFY: Bringing the EU together on climate action” raames.
Kliimamuutusega hakkama saamiseks ning kliimaneutraalsuse poole püüdlemiseks on paljud riigid maailmas kehtestanud, kehtestamas või kaalumas kliimaseaduse koostamist. Kliimaseadus oleks nende riikide peamine kliimaneutraalsuse saavutamise abivahend. Kliimaseaduse kehtestamist arutatakse ka Euroopa Liidu tasandil.
Ligi pooltel kõigist ELi liikmesriikidest on kliimaseadus juba kehtestanud või koostamisel ning mitmed EL riigid kaaluvad koostamist. Eesti eelpool viidatud riikide hulka ei kuulu. Kliimaseaduse on kehtestanud ka mõni väljaspool ELi asuv riik. Täpsemalt selgitab olukorda järgnev tabel.
Kliimaseaduse struktuur
Ükski praegu kehtiv kliimaseadus pole sama raamistikuga, küll aga joonistuvad välja ühised elemendid, nagu näiteks eesmärgid, planeerimine, meetmed, seire, avalikkuse kaasamine ja teadusnõukogud. Mõnes riigis on seadus üsna üldine (nt Rootsi), mõnes väga detailne (nt Suurbritannias). „Hea“ seadus peaks vastama järgmiste peatükkide pealkirjadeks olevatele küsimustele.
Mida soovitakse saavutada?
Seadus peaks sisaldama lühi- ja pikaajalisi kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid eesmärke, mida kliimapoliitikas saavutada soovitakse. Need annavad ühelt poolt suunise, kuhu liikuda ja teiselt poolt võimaldavad kontrollida, kas (vahe)eesmärgid saavutatakse või mitte.
Heas seaduses on olemas:
numbrilised heitmete vähendamise eesmärgid, nagu nt 2030 ja 2050 eesmärk;
kindlust ja läbipaistvust tagavad eesmärgid, nagu nt heitmete eelarveperioodid, sh süsinikueelarve;
seaduse ümber vaatamise eesmärgid, nagu nt kindel ajaperiood, millal vaadatakse üle, kas on võimalik ambitsiooni veelgi tõsta. Ambitsiooni vähendamine peab olema välistatud.
Kuidas on võimalik eesmärk saavutada?
Seadus peaks sisaldama plaane ja meetmeid, mis võimaldavad kliimaeesmärkideni jõuda. Küll aga pole tegemist konkreetsete juhistega, kuidas eesmärk saavutada, vaid pigem juhistega, mis vormis ja kuidas eesmärgini jõudmise teerada kirja pannakse. Eestis on sellised dokumendid nt kliimapoliitika põhialused (KPP) ning energiamajanduse arengukava (ENMAK).
Heas seaduses on olemas:
pikaajaline plaan koos meetmetega kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Praegu on see plaan aga paljudel puudu (seda küll mingil määral asendavad REKK’id);
raamistik ja ajakava selle kohta, kuidas ja millise ajavahemikuga meetmeettepanekuid tehakse (tegevuste kavandamise ajakava);
konkreetsed meetmed seaduses endas, nagu nt süsinikumaks või teataud fossiilkütuste põletamise keeld. Eesti kontekstis võiks selleks olla nt põlevkivi kasutamise lõpetamine;
finantsküsimustega seonduvad suunised, nagu nt kliimapoliitika rahastus, on osa riigieelarve koostamise protsessist;
süsinikueelarvega seonduvad suunised, nagu nt 5-aastase süsinikueelarve koostamise kohustus (nt Suurbritannia näitel).
Kes vastutab eesmärgi saavutamise eest?
Seaduses võiks olla konkreetselt kirjas, kes millise valdkonna eest ja millises ulatuses vastutab. Tegemist on vastutusega just ennekõike ministritele ja nende allasutustele. Eesti kontekstis võiks see tähendada seda, et öeldakse ära nt, kes vastutab õiglase ülemineku eest.
Heas seaduses peaks olema kirjas:
seatud eesmärgi saavutamise eest vastutaja. Enamasti vastutaks mõni ministeerium, ent on ka mindud täpsemaks ja nimetatud on täpne ministeeriumi osakond, minister vm konkreetne ametikoht. Nt vastutab Hollandis sealne Majandus- ja Kliimaministeerium 10-aastaste kliimaplaanide koostamise ja esitamise eest;
vastutuse jaotus. Mõistlik on kliimakaitse planeerimiseks vajalikud strateegia või plaani osad ministeeriumite ja teiste riigiasutuste vahel laiali jagada. Jaotada võiks näiteks majandussektorite kaupa.
Kuidas eesmärgi saavutamisega läheb?
Et tagada eesmärkide saavutamine, peaks kliimaseadus sätestama ka selle, kuidas ja millise intervalliga toimub seaduse ülevaatamine ning aruandlus.
Heas seaduses on sätestatud, et:
aastaaruanded jm dokumendid on avalikud ja lihtsasti kättesaadavad. Aastaaruandeid koostavad tihtipeale valitsused, kuid näiteks Hollandis ja Prantsusmaal on selleks loodud eraldi sõltumatu komitee, kes esitab koostatud aruande valitsusele. Valitsusel on kohustus komitee aruandele vastata ja vajadusel selgitusi jagada;
kliimapoliitika ja selle rakendamiseks vajalik eelarve esitatakse parlamendile koos riigieelarve eelnõuga. Nt Saksamaal lisatakse veel juurde ka senised edusammud ja neile kulunud raha;
kui on näha, et kokkulepitud tegevustega ei ole võimalik seatud eesmärke täita, tuleb koheselt võtta kasutusele lisameetmed. Sellised sätted on kirjas nt Soome ja Rootsi kliimaseaduses.
Kes on kaasatud?
Kliimateemade huvitatud osapoolte laia ringi tõttu on äärmiselt oluline ka see, kes ja mil viisil on kaasatud. Seadus peaks ette nägema teaduskogu, kelle ülesanne on nii planeerimise kui ka meetmete koostamise protsessis kaasa rääkida. Samuti on teaduskogu roll hinnata eesmärkide täitmise võimalikkust kokkulepitud meetmete ja tegevustega. Avalikkuse kaasamine on tähtis. Seaduses peaks kirjas olema, millistesse protsessidesse ja kuidas avalikkust kaasata tuleb.
Heas seaduses on sätestatud:
teadusnõukogu, kes nõustab, jälgib ja/või edendab kliimaeesmärkidega seonduvat dialoogi. Ekspertkogu nõuandev roll tähendab, et kogu hindab ja suunab poliitikakujundajaid nende kliimapoliitiliste otsuste tegemisel. Ekspertkogu jälgiv roll tähendab perioodiliste aruannete koostamist heitkoguste jm andmete ning poliitikate tõhususe kohta. Dialoogi edendajana arendab ja hoiab kogu üleval kliimapoliitilist avalikku arutelu. Viimane on enamasti lisaülesanne ega ole ainuke roll.;
teadusnõukogu liikmetele seatud tingimused nende teadmistele ja kogemusele;
teadusnõukogu sekretariaadi olemasolu, nagu nt Rootsis, ning eelarve vm vahendid, mis tagaksid ekspertkogu toimimise;
teadusnõukogu kohustused ja pädevused, nagu nt sõltumatute aastaaruannete koostamine;
avalikkuse kaasamise nõuded.*
* Selle ülevaate aluseks olevates seadustes ei ole kaasamist käsitletud üldse või on käsitletud väga üldiselt. Üldjuhul on ette nähtud, et avalikkuse kaasamine võrdub kas välisekspertide nõukogu (nt Taani) arvamusega või ütleb seadus üldiselt, et avalikkust kaasatakse kliimapoliitika kujundamisel (nt Saksamaal ja Prantsusmaal on loodud spetsiaalne asutus või platvorm avalikkuse kaasamiseks). Kehtivates kliimaseadustes, kus avalikkuse kaasamise nõue on kajastatud, jääb siiski ebaselgeks, kuidas seda täpselt teha tuleks.
Maailma Looduse Fondi Saksamaa haru (WWF Germany) avaldas raporti õiglasest üleminekust kliimaneutraalsusele majandusele. Raportis antakse muuhulgas viis soovitust eduka õiglase ülemineku tagamiseks.
VIIS SOOVITUST ÕIGLASEKS ÜLEMINEKUKS:
1) Määrake võimalikult varajane tähtaeg kivisöe (Eesti puhul põlevkivi) kasutamisest loobumiseks. Sellele peaks järgnema osapoolte kokkuleppel põhinev, konsensuslik ja ajaplaani sisaldav üleminekustrateegia. Kehtestades selge, sidusa ja ambitsioonika järk-järgulise fossiilkütuste kasutusest loobumise plaani, annab see investoritele kindlust, aitab vältida majanduslikke kadusid ning vähendab ülemineku üldkulusid.
2) Veenduge, et ajakavad ja strateegiad põhinevad kõrgekvaliteetsel kvantitatiivsel analüüsil, mis juhindub jätkusuutlikkuse põhimõttest. Et protsess oleks tähendusrikas, efektiivne ja võimalikult edukas, peavad õiglase ülemineku strateegiad ja kavad põhinema kvantitatiivsel, läbipaistval ja objektiivsel analüüsil. Analüüse tehes tuleks lähtuda keskkonnasäästlikkuse eesmärgist, et tagada püsiv üleminek.
3) Tagage üleminekuks piisav, sihipärane rahaline ja poliitiline tugi, kasutades nii EL-i kui ka riiklikke fonde. Üleminek nõuab eelinvesteeringuid, mida investorid ei saa alati üksi teha. Õiglase ja jätkusuutliku ülemineku jaoks vajalike järjepidevate investeeringute toimimiseks on vaja pikaajalist poliitilist tuge ja raamistikku, mida toetab sihtotstarbeline riiklik rahastus.
4) Seadke sihiks majanduse tegelik mitmekesistamine. Väiksemate ettevõtete ja tööstuste mitmekesisus kindlustab vastupidavuse majanduse muutustele, suured majanduslikud muutused avaldavad väiksemat mõju üldisele tööhõivele ja SKP-le. Mitmekesistamine peaks põhinema keskkonnasäästlikkuse põhimõttel, et tagada pikaajaliste ja kvaliteetsete töökohtade loomine.
5) Kaasake käimasolevasse protsessi kõik huvipooled, eriti kohalikul tasandil. Kohalike huvirühmade kaasamine võib otsustada, kas üleminek õnnestub või mitte. Kohalikud huvirühmad ja kogukonnad toetavad uusi strateegiaid suurema tõenäosusega ja toetavad nende rakendamist, kui nad on nende väljatöötamisel liikumapanevaks jõuks. Kohalikel kogukondadel on oma vajadustest ja soovidest ülevaade, isegi kui neil üksi pole ressursse ega teadmisi nende realiseerimiseks. Kui kohalikke kogukondi ei kaasata, võib puudu jääda vajalikust teabest nende vajaduste, soovide ja tugevate külgede kohta, mistõttu võivad nad muutustele vastupanu osutada.
Viimase kuu-kahega on toimunud väga palju arenguid. Jaanuaris ilmus Roheleppe ettepanek, samuti on selginenud Õiglase ülemineku (ÕÜ) mehhanismiga seotud asjaolud. Muuhulgas teame tänaseks, et Eesti peab koostama territoriaalse üleminekuplaani NUTS3 tasemel, mis tähendab eraldi plaani koostamist Ida-Virumaa kliimaneutraalseks arenguks. Ettepaneku kohaselt saab Eesti toetust 125 miljonit eurot.
Õiglase ülemineku mehhanismi ja fondi kohta saab lisainfot linkidelt.
Samaaegselt Roheleppega avaldas 14. jaanuaril Euroopa Komisjon ettepaneku ÕÜ mehhanismi kohta (Just Transition Mechanism), mille eesmärgiks on toetada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele Euroopa Liidus. Plaan on selleks mobiliseerida vähemalt 100 miljardit eurot aastateks 2021-2027.
Õiglase ülemineku mehhanism koosneb kolmest sambast:
Õiglase ülemineku fond
Investeerimisskeem EU eelarves InvestEU programmi all
Uus laenu andev asutus Euroopa Investeerimispangas.
Samal ajal avaldas Euroopa Komisjon ka määruse ettepaneku, mis hakkaks reguleerima ÕÜ fondi. Selle kohta võtavad oma positsiooni nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Liidu Nõukogu. Seejärel arutatakse seda triloogidel – see tähendab kõik kolm osapoolt püüavad leida ühise nägemuse, mille käigus määrus oma lõpliku kuju saavutab. Kuni 12. märtsini on kõigil ELi kodanikel võimalus anda oma sisendit Euroopa Komisjonile siin.
Praegune ettepanek on, et fondi 7,5 miljardit eurot tuleb lisaks praegu olemasolevatele instrumentidele ELi eelarves. Liikmesriigid peavad panema ÕÜ fondist saadud rahastusele omalt poolt juurde 1,5- kuni 3-kordse panuse ELi järgmise perioodi planeeritavast eelarvest (Regionaalarengu Fondist ja Sotsiaalfond+’st). Toetuse saamiseks peavad riigid koostama teritoriaalsed ülemineku plaanid (Territorial Transition Plans).
Rahandusministeerium valmistab praegu ette ELi järgmise perioodi rahade kasutamise ettepanekut Eestile. Seega saame tõenäoliselt üsna peatselt näha, kuidas on seda adresseeritud ning ka omapoolsed soovitused esitada.
Ümarlaudadega on selgeks saanud, et õiglane üleminek vajab sisukat koostööd. Head platvormi selleks ei ole aga veel tekkinud. Selleks, et koostöö erinevate osapoolte vahel hoogu juurde saaks, otsustasime luua ühise infovahetuslisti: oiglane.uleminek@lists.ut.ee.
Listi praktilist poolt haldavad alustuseks keskkonnaühendused, kes ümarlaudade korraldamise taga on (Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus). Infovahetus aga toimub võrdsetel alustel, see tähendab kõik osapooled on oodatud listis õiglase ülemineku teemal infot jagama ja teemakohaselt küsima-arutlema.
List on mõeldud koostöö arendamiseks eesmärgiga tagada Ida-Virumaale õiglane üleminek ja head tulevikuväljavaated kliimaneutraalsusele orienteeritud maailmas. Selleks, et kõik osalised saaksid oma mõtteid vahetult ja kartmata jagada, palume, et listi sõnavõtud jääksid listi liikmete vahele ja ei jõuaks avalikkuse ette ilma seotud osapoolte nõusolekuta.
Esialgu liidame listi ümarlaudadel osalenud inimesed ja teised, kellega meil on olnud õiglase ülemineku teemal lähem kontakt. Kõigil teistel asjaosalistel on võimalik liituda, kirjutades madis@roheline.ee. Listi kohta leiab infot www.kliimadialoog.ee/list.
Eili Lepik on Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja.
1) Millist rolli mängib kliimamuutustega tegelemine planeeritavas “Eesti 2035” strateegias? Kas see strateegia saab olla ambitsioonikam, kui juba olemasolevad kinnitatud arengukavad, mis tänases olukorras ei arvesta piisavalt kliimamuutuste kriitilisusega? “Eesti 2035” strateegia on suunatud pikemasse ajaperspektiivi kui olemasolevad valdkondlikud arengukavad. Strateegia koostamisel arvestatakse erinevate globaalsete suundumustega, kaasa arvatud kliimamuutused ja looduskeskkonna seisund. Kliimamuutused on oluline trend, millega tuleb arvestada pea kõikides valdkondades. „Eesti 2035“ strateegia koostamise üheks osaks on koos ekspertide ja huvirühmadega sõnastatud arenguvajadused. Ka nendes on olulise teemana välja toodud kliimamuutused ning vajadus sellega arvestada, nii kliimamuutuste leevendamise kui ka mõjudega kohanemise mõttes.
Kui „Eesti 2035“ strateegias lepitakse kokku praegusest ambitsioonikamad sihid ja reformid, siis nendega tuleb arvestada ka valdkondlikes arengukavades. See, kas „Eesti 2035“ saab kliimapoliitika mõttes olema ambitsioonikam, kui praegused arengudokumendid, selgub arutelude ja läbirääkimiste käigus. Hetkel oleme strateegialoomes jõudnud reformide seadmise faasi. Kogume sisendit ministeeriumidelt ning oktoobris ja novembris arutame strateegiaga kavandatavate reformide eelnõusid valitsusväliste partneritega. Eesmärk on saada reformid selgeks vaieldud novembri lõpuks.
2) Milline on teie visioon Ida-Virumaa tulevikust? Kui praegu on üks peamisi tööandjaid põlevkivitööstus, siis milliseid väljavaateid näete efektiivselt kaevandatava põlevkivivaru vähenemise, süsinikuhinna tõusu ning kliimapoliitika tingimustes tulevikus? “Eesti 2035” koostamise käigus tehtud ülevaadetest ja arenguvajaduste kaardistuses paistab Ida-Virumaa mitmete näitajatega tõesti välja, näiteks tervisenäitajad, rahvastiku vähenemine, majanduslik toimetulek jne. Ebavõrdsuse vähendamine, sealhulgas regionaalse ebavõrdsuse vähendamine on oluline teema ka „Eesti 2035“ strateegia kontekstis.
Ida-Virumaa osas tuleb kindlasti rääkida majanduse mitmekesistamisest ja töötajate ümberõppest. Aga regiooni tulevikku mõjutab paratamatult olulisel määral põlevkivisektori tulevik ja see, kas põlevkivienergeetikaga jätkatakse või mitte. Põlevkivienergeetikast väljumine võib toimuda teadliku ja läbikaalutud sammuna või see võib tulla ka kiiresti, kui kliimapoliitikast tulenevad nõuded karmistuvad või süsiniku heite hind tõuseb. Kindlasti on vaja läbi mõelda põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskid ja nende maandamise meetmed. Põlevkivienergeetikast väljumine ei pruugi tähendada põlevkivi kasutamise lõpetamist, kui näiteks senisest suuremat rõhku panna põlevkivikeemiale.
3) Millised on teie hinnangul olulisemad väljakutsed üleminekul taastuvenergiale ning põlevkivist loobumisel? Milliseid lahendusi pakute ise ja saab pakkuda “Eesti 2035” neile väljakutsetele? Taastuvenergiale üleminekul ja põlevkivienergeetikast loobumusel on mitmeid olulisi väljakutseid, näiteks energia varustuskindlus, energiajulgeolek, salvestustehnoloogiate areng, mõju tööjõuturule, TA vajadused. Samuti mängib rolli see, kas taastuvenergiale üleminek toimub turupõhiselt või toetuste abil ning millist mõju see avaldab tarbijatele ja energiahinnale.
“Eesti 2035” reformide ja võtmetegevuste arutelud on veel käimas. Aga selle aasta novembris saaks sellest juba lähemalt rääkida.
4) Mida arvate mõttest, et Eesti peaks tegema plaani/strateegia põlevkivienergeetikast (sh põlevkiviõli tootmisest) väljumiseks? “Eesti 2035” koostamise käigus on üheks sihiks kujunemas liikumine puhtama elukeskkonna ja vastutustundlikuma majanduse suunas. Selleks on vaja läbivalt mõelda, mida ja kuidas teha, et selleni jõuda – alates energeetikast, majanduskeskkonnast, ruumi planeerimisest, hariduse ja tööturupoliitikani. Kui võtta plaani põlevkivienergeetikast väljumine, tuleks sellega seonduvalt läbi mõelda mõjud erinevates valdkondades – alates tööhõivest, keskkonnamõjudest kuni regiooni identiteedini välja. Põlevkivienergeetikast väljumist ei saa võtta üksnes energiamajanduse valdkonna teemana.
5) Mida arvate Euroopa Liidu süsinikuneutraalse majanduse eesmärgist aastaks 2050? Kas toetate seda? Kas Eesti eesmärk peaks olema sellest ambitsioonikam (saavutama eesmärgi varem) või vähemambitsioonikam (saavutama eesmärgi hiljem)? Miks? Eesti on EL liige ja lähtume EL tasandil kokkulepitud suundadest. Et aru saada, kas oleksime võimelised olema ambitsioonikamad või käib see meile üle jõu, selleks on Riigikantselei ja keskkonnaministeeriumi koostöös valminud analüüs, mis aitab saada vastuseid neile küsimustele. Täpsemalt arutatakse energeetika ja kliimapoliitikaga seonduvaid küsimusi valitsuskabinetis ja uues valitsuskomisjonis (kliima ja
Anneki Teelahk on Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonnajuhataja.
Kirjeldage, kuidas on Ida-Viru tööturg viimasel kümnendil muutunud? Millised on suurimad väljakutsed? Sündmused tööturul näitavad, et muutusteks tuleb olla valmis, sest täna on tööturul juba tarvis hoopis teistsuguseid oskuseid kui aastakümneid tagasi. See ongi suurim proovikivi. Eksperdid leiavad, et töö iseloom on hakanud muutuma ja selleks, et majandus areneks, tuleks üle vaadata töösuhted, töö korraldus ja kokku viia vajadus ning oskused. Vajadus eri ametite ja oskustega töötajate järele muutub pidevalt. Tekivad uued töökohad, mis nõuavad teistsuguseid oskusi kui varem omandatud. Oluline on olla enda täiendamiseks või millegi sootuks teistsuguse juurde õppimiseks valmis.
Millisena näete teie Ida-Virumaa võimalusi tulevikus? Kui praegu on üks peamisi tööandjaid põlevkivitööstus, siis milliseid väljavaateid näete efektiivselt kaevandatava põlevkivivaru vähenemise, süsinikuhinna tõusu ning kliimapoliitika tingimustes tulevikus? Kuidas tagada Ida-Virumaa elujõulisus? Ida-Virumaa tööturg on samuti muutunud ja muutub üha mitmekesisemaks – enam ei vajata suurt hulka ühesuguse väljaõppega inimesi. Näiteks on tõenäoline, et pikas perspektiivis tõmbab Ida-Virumaal ja Eestis laiemalt oma tegevust koomale tekstiilitööstus. Eesti töötajad ei soovi enam madalapalgalist tööd teha ja töötajate leidmine on muutunud üha keerukamaks. Kõrgema palga maksmisel muutub toodangu hind kõrgemaks ja nii ei ole ettevõte enam konkurentsivõimeline.
Praegu on Ida-Virumaal ligi 700 vaba töökohta, sellest töötlevas tööstuses 300. Töökohti on küll Ida-Virumaale juurde tulnud ja tuleb ka edaspidi, aga mitte piisava kiirusega. Vanade teadmiste ja oskuste pagasiga on kaevuritel ja energeetikutel uut ning tasuvat tööd Ida-Virumaal ja tegelikult Eestis üldse keeruline leida. Suurel osal neist tuleks end täiendada või ümber õppida. Kunagi õpitud mäeinseneri või energeetiku eriala ei ole kindlasti väärtusetu ja ei saa öelda, et seda ei ole enam vaja. Pigem on see baas, millele saab ehitada midagi uut, sest inseneri kompetents on väga väärtuslik. Nüüd on küsimus selles, et kui muutub tööturul olukord, kuidas siis seda kompetentsi väärtustada ja sellele baasile midagi muud peale ehitada. Ja töötukassa võimaldab ümberõpet – selleks on olemas nii rahalised vahendid kui ka teadmine, millistel erialadel on tööjõudu vaja täna ja ka kaugemas tulevikus. Näiteks täna on Ida-Virumaal täiend- ja ümberõppel ligikaudu 1200 inimest – neist pooled on töötud ja pooled hetkel töötavad inimesed, kes soovivad end tööturul konkurentsivõimelistena hoida. Seega julgustame koondamisohus inimesi uurima juba täna ametialasid ja ümberõppevõimalusi.
Kas Ida-Virumaal on sektoreid, mille jaoks võib olla kasulik see, et põlevkivi valdkond hääbuma hakkab? PÕXIT ei tohiks olla EXIT ehk siis põlevkivienergia tootmise lõpetamine ei tohi viia selleni, et sealsed töötajad jäävad tööturult kõrvale. Meil on täna Eestis väga tööjõudu vaja ja igasuguste oskuste ning teadmistega töötaja on suur väärtus. Kui inimese olemasolevad oskused ei ole just täpselt see, mida tööturg vajab, saab end täiendades leida sobiva ametikoha. Vaja on nii tööotsija, töötaja kui ka tööandja valmisolekut õppimiseks ja õpetamiseks.
Väiksemate piirkondade inimeste puhul on vaja ka valmisolekut teistesse Eesti piirkondadesse tööle minna – kui elukohta vahetada ei soovi, saab sobiva töö puhul teise maakonda tööle sõita. Täna on juba mitmeid näiteid, kus tööandjad värbavad omale teistest maakondadest töötajaid, maksavad nende sõidu- ja majutuskulud. Näiteks Järvakandi klaasitehas otsib oma meeskonda Ida-Virumaalt uusi operaatoreid ja toodangu kontrollijaid, kellele pakutakse kohapealset väljaõpet, konkurentsivõimelist palka ja ka majutuse võimalust. Teisedki tööandjad on valmis omale töötajaid kaugemalt tooma.
Mainisite 7. juuni Kuku raadio saates, et viimasest koondamisest on päris palju edulugusid, kus inimesed õppisid ümber transpordisektorisse, logistikasektorisse. Kas oskate tuua näiteid edulugudest viimase suurkoondamise järel? Selle sajandi koondamistest suurimad on olnud seotud Kreenholmiga. Aastal 2004 töötas ettevõttes 4400 töötajat. Suuremad koondamised olid Kreenholmis 2004 – 2005 ja 2007 – 2008. Tehas lõpetas töö 2010. aastal, kui koondati viimased inimesed – kuue aastaga koondati kokku ligi 4400 inimest. Kreenholmi endiseid töötajaid on nii koju jäänud (pensionile ja soodustingimustel pensionile) kui ka asunud tööle teistesse tekstiiliettevõtetesse, mida on Ida-Virumaal üsna palju (toodavad voodipesust kuni eksporditavate spordirõivasteni välja). Lisaks on osa endistest Kreenholmi töötajatest ümber õppinud ja asunud tööle tööstusparki, värvitehasesse jne.
Viimasel ajal on olnud juttu ka õiglasest üleminekust. Kuidas hindate seda mudelit? Muutused majanduse struktuuris ja tööturul sõltuvad erinevatest teguritest (tehnoloogiline areng, kliima- ja keskkonnaküsimused, muud globaalsed suundumused) ja on paratamatud. Nendega toimetulekuks on vaja erinevate poliitikavaldkondade panust sh ettevõtluspoliitika, ümberõppe võimalused, tööturuteenused ja sotsiaalkaitse meetmed.
Kliimadialoog 