Ühenduste pöördumine Euroopa Komisjoni poole: Eesti investeeringud põlevkivisse lähevad vastuollu ELi toetustega

Täna, 12. mail saatsid 24 Euroopa kodanikuühendust Euroopa Komisjonile kirja, milles juhivad tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse plaan laiendada põlevkiviõlitööstust on vastuolus ELi lepingute ja toetustega.

Eesti valitsus investeeris 27. märtsil 125 miljonit eurot maksumaksja raha Eesti Energiasse põlevkiviõlitehase rajamiseks  ning arutluse all on plaan toetada põlevkiviõli eelrafineerimistehast, mille kogumaksumus on 600 miljonit eurot.

Kodanikuühendused juhivad Euroopa Komisjonile saadetud kirjas tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse toetused ja plaanid pikendavad sõltuvust fossiilkütustest, soodustavad CO2 emissioonide eksporti ja suurendavad globaalseid CO2 emissioone. Eelnev läheb otseselt vastuollu ELi Õiglase Ülemineku Fondi eesmärkidega, kust plaanib toetust taotleda ka Eesti valitsus, seades küsimuse alla fondi tõhususe ja ELi maksumaksjate raha kasutamise asjakohasuse.

Kirja algatanud organisatsiooni, Eestimaa Looduse Fondi huvikaitse eksperdi Uku Lilleväli sõnul viitavad Eesti valitsuse vastuolulised investeeringud ja plaanid kitsaskohtadele ELi kavatsuses olla 2050. aastaks süsinikuneutraalne. “See, et liikmesriik võib saada ELi vahendeid õiglase ülemineku toetamiseks samal ajal, kui kasutab enda ressursse hoopis vastupidiste sihtide poole pürgimiseks, viitab märkimisväärsetele puudujääkidele ELi plaanis ajendada ja toetada liikmesriike kliimaeesmärkide saavutamisel.“

Kodanikuühendused pöörasid ühtlasi tähelepanu Eesti prioriteetidele investeerida põlevkiviõlisse pandeemia ajal, selmet rahuldada pakilisemaid tervishoiu ja majanduse heaolu tagamisega seotud vajadusi, milleks on Eestile eraldatud 295 miljoni euro suurune toetus ka ELilt. “Eesti valitsuse otsus investeerida maksumaksjate raha kõrge riskiga sektorisse on vastuvõetamatu ja vastuolus ELi eesmärkide saavutamisega, eriti kui praegu on suur vajadus kasutada ressursse COVID-19-st tulenevate majanduslike kitsaskohtadega tegelemiseks ja rohelise ülemineku tagamiseks,” rõhutas Elif Gündüzyeli, kirjale alla kirjutanud Euroopa Kliimavõrgustiku (CAN Europe) juhtiv poliitikakoordinaator.

Organisatsioonid küsivad Euroopa Komisjoni hinnangut kirjeldatud vastuolude osas ning uurivad, kuidas kavatseb komisjon tagada, et Eesti ja teised liikmesriigid, kes Õiglase Ülemineku Fondist raha taotlevad, ei kasutaks enda ressursse fondi eesmärkidega vastuollu minevate tegevuste toetamiseks. Pöördumisega on ühinenud Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Euroopa Kliimavõrgustik (CAN Europe), CEE Bankwatch ja paljud teised ühendused.

Keskkonnaühendused soovivad ambitsioonikamat kliimakava

Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud, täiendamaks Euroopa Komisjonile saadetavat riiklikku energia- ja kliimakava 2030. Keskkonnaühendused peavad vältimatult vajalikuks, et kasvuhoonegaaside heitmed väheneksid kiiremini kui kava praegu ette näeb ning et plaani lisataks juba valitsuse poolt kinnitatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samas on võrreldes aastataguse kava versiooniga täiendatud riiklikus energia- ja kliimakavas paremini kajastatud näiteks taastuvenergia ja kütusevabade energiaallikate teema, leiavad keskkonnaühendused.

Kõik liikmesriigid peavad aasta lõpuks esitama Euroopa Komisjonile täiendatud riiklikud energia- ja kliimakavad (REKK) aastani 2030. Eestis on käimas uuendatud kava arutelu ja üksteist keskkonnaühendust esitasid 31. oktoobril Majandus– ja Komminikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile 16 lehekülge põhjalikke ettepanekuid kava täiendamiseks enne selle Brüsselisse esitamist.

Põhimõttelise ettepanekuna soovitakse tõsta valitsuse ettevalmistatud energia- ja kliimakava ambitsiooni kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisel 2030. aastaks. “Maailmas on valmisolek kliimateemadega tõsiselt tegelemiseks viimase aastaga oluliselt tõusnud,” sõnas Madis Vasser, Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige. “Euroopa Komisjoni järgmine president Ursula von der Leyen on lubanud Euroliidu kliimapoliitikat karmistada ja ka Eestil oleks mõistlik võtta ambitsioonikamaid eesmärke.”

Paratamatult piiratud rahaliste võimaluste tõttu soovitasid keskkonnaühendused rakendada eelisjärjekorras neid meetmeid, mis annaks iga investeeritud euro kohta kõige positiivsema kliimamõju. Esmajärjekorras tuleks vältida uute suurte saasteallikate, nagu õlitehaste või põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamist ning kajastada Euroopa Komisjonile saadetavas kavas ausalt põlevkivi kaevandamist ja kasutamist toetavate plaanide negatiivset kliimamõju.

Kirde-Eestis põlevkivienergialt uutele tööstusharudele järkjärgulise õiglase ülemineku toimumiseks soovitakse näha konkreetset plaani ja aktiivsemat kohalikega suhtlemist. Keskkonnaühendused viitasid ka energia- ja kliimakavas olevale vastuolule, kus ühelt poolt väljendatakse muret, et metsad ei seo piisavalt süsinikku, kuid teisalt soovitatakse arendada biomassi põletamist. Ühendused soovitasid ka muuta kavasse hiljuti lisatud üleliia optimistlikku tooni võimaliku tuumajaama positiivsetest mõjudest, asendades selle neutraalsema käsitlusega.

Üheteistkümne keskkonnaühenduse kommentaaridega saab tutvuda Eesti Keskkonnaorganisatsioonide kodulehel.

Seisukohtadega ühinenud keskkonnaorganisatsioonid on Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Balti Keskkonnafoorum, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Keskkonnaõiguse Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Nõmme Tee Selts, Läänerannik, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Eesti Ornitoloogiaühing, Koosloodus Sihtasutus.

Peaministrile anti üle 2848 toetusallkirjaga kliimaneutraalse Eesti rahvaalgatus

30. septembril anti peaminister Jüri Ratasele üle algatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” pöördumine, millega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Algatusega liitus 1,5 kuu jooksul 2848 inimest ning 12 organisatsiooni.

Rahvaalgatust eest vedanud Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse esindajad rõhutasid kohtumisel peaministriga, et kliimakriis ei ole kuhugi kadumas, vaid süveneb. See tähendab, et suureneb ka rahvusvahelise kliimapoliitika ja kliimaliikumiste surve. Kuna kliimakriis hõlmab paljusid eluvaldkondi, tuleks riigil kaasata kõigi Eesti suuremate ülikoolide teadlasi, et leida valdkondadeülesed kliimasõbralikud lahendused.

Ühendused tõid välja, et esimese suure sammu kliimaneutraalsuse saavutamiseks saame astuda, kui rakendame juba mitmel pool Euroopas kasutusel olevat õiglase ülemineku (just transition) mudelit. Muuhulgas tähendab õiglane üleminek, et üleminekust puudutatud inimestele on tagatud õiglane sissetulek ja soodsad tulevikuväljavaated. Euroopa Liit pakub selleks riikidele ka rahastust ja nõustamist. “Eesti on täna ristteel – kas hoiame uusi õlitehaseid rajades ja madalal efektiivsusel puitu koos põlevkiviga põletades veel aastakümneid elus saastavat tööstust või valime Euroopa Liidu toel kliimasõbraliku taastuvatel energiaallikatel põhineva arengutee. Esimesel juhul jääme jätkuvalt kliimapoliitikas järellohisejateks, teisel juhul võtame aga innovaatilise eestvedaja rolli,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo.

Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Ambitsioonikamate kliimaeesmärkide seadmist toetavad nii tuhandete teadlaste hoiatused, ÜRO eriraportid, globaalsed kliimastreigid, tehnoloogiaettevõtete hiljutine ühisavaldus kui ka täna üle antud rahvaalgatus.

Rahvaalgatuse pöördumine anti üle peaminister Jüri Ratasele Stenbocki majas enne valitsuse kliima- ja energiakomisjoni istungit. Riigikogu võtab menetlusse enam kui 1000 toetusallkirja saanud rahvaalgatused, mis on tehtud kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks – seega jõuab algatus lähikuudel ka seal arutlusse.

Algatust veavad eest Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ning Keskkonnaõiguse Keskus. Sellega on ühinenud Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Koosloodus, Fridays For Future Eesti liikumine, EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts, Teeme Ära SA, Eesti Ornitoloogiaühing, Balti Keskkonnafoorum, Arengukoostöö Ümarlaud, Eesti Vegan Selts.

Vaata ka Rahvaalgatuse lehte:
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/9fe50a8b-984d-4ade-b978-0076ea4de07a 

Eesti kliimapoliitika kuuel pildil

9.-10. augustil toimunud Arvamusfestivali Hea Kliima alal oli üleval kliimapoliitika teemaline posternäitus. Näitusega on nüüd võimalik tutvuda siin:

Plakat: Kliimapoliitika ajalugu
Plakat: Eesti kasvuhoonegaaside suund
Plakat: Mis toodab kasvuhoonegaase Eestis?
Plakat: Co2 kvoodikaubandus
Plakat: Kvoodiväliste sektorite seis
Plakat: Eesti madala süsinikuga tulevik?

AF 2019 videod: Hea Kliima ala

 9.-10. augustil toimus Arvamusfestivali Hea kliima alal mitu erinäolist sündmust – mitu arutelu, performance, kliimaviktoriin ning temaatiliste plakatite väljapanek. Arutelude videosalvestisi on võimalik järele vaadata siit:

Puit ja metsandus kliimaprobleeme lahendamas
Osalejad: Annela Anger-Kraavi (Cambridge’i kliimateadlane), Jaan Kers (Taltech), Marek Metslaid (Maaülikool) ning Reet Aus (Eesti Kunstiakadeemia, PhD). Modereerib Anna Karolin.
Prügikangelased/ Trash Heroes
Osalejad: Antti Lahti (artistic director of Time of Dance Festival in Jyväskylä), Panu Varstala (Apinatarha dance collective)
Kas kliimakriisist saab end välja põletada – bioenergeetika roll ja ohud
Osalejad: Virve Sõber (Tartu Ülikooli teadur), Liis Kuresoo (Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert), Kristel Järve (Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja), Kadri-Aia Viik (MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees). Modereeris Sigrid Solnik.
Kuidas süsinik liigub ja kuidas ta kinni püüda?
Osalejad: Aveliina Helm (Tartu Ülikooli teadur), Kazbulat Shogenov (TalTechi teadur), Martin Liira (Tartu Ülikooli teadur), Lauri Tammiste (SEI Tallinn). Modereeris Jaan Praks.
Millised võimalused on kodanikul kliimapoliitika mõjutamiseks?
Osalejad: Madis Vasser (Eesti Rohelise Liikumise huvikaitseekspert), Janika Laht (Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik), Veikko Maripuu (investeerimisgrupi Head Capital asutaja ja juht), Henri Holtsmeier (Fridays For Future Tartu eestvedaja), Indrek Tarand (poliitik, 2.generatsiooni MEP). Modereeris Kaisa Jõgeva.
Kliimaviktoriin – muutused on võõras mure?
Osalejad: PUBLIK ning Grete Arro (Tallinna Ülikool), Lauri Klein (Eestimaa Looduse Fond). Modereeris Madis Vasser.
Improlavastus: 11 aastat, et muuta kogu elukorraldust – mina ka?
Improteater Ruutu10 õpilased – Improsõbrad

Kokkuvõte õiglase ülemineku ümarlauast

Ida-Virumaa õiglasele üleminekule keskendudnud ümarlaual osales ca 25 erinevat osapoolt: riigiasutused, ametiühingud, Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused, ettevõtted, teadlased, kohalikud elanikud ja VVOd. Oma kogemusi söekaevanduste sulgemisest ja taastuvenergiale üleminekust jagas Saksamaa õiglase ülemineku ekspert Andreas Piwek. Päev algas mõttega, et me peame koos leidma lahendusi ning heas koostöövaimus päev ka möödus.

IMG_8430

Päeva kokkuvõtteid saab lugeda SIIT!