Avalik loeng 28.05: “Õiglane üleminek taastuvenergiale – Eesti järgmine suur hüpe”

Kutsume Sind osalema õiglasele üleminekule pühendatud loengul 28. mail algusega kell 18:30 Tallinna Ülikoolis ruumis A121 (Astra maja, Narva mnt 29)!

unnamed

 

Avaliku loengu peab Gelsenkircheni linnas kivisöe kaevanduste sulgemist edukalt juhtinud õiglase ülemineku (Just Transition) ekspert ning Gelsenkircheni linna Euroopa suhete eestvedaja Andreas Piwek. Kõik huvilised on oodatud kaasa mõtlema, esinejale saab ka küsimusi esitada! Loeng toimub inglise keeles.

Loeng annab ülevaate Saksamaal Ruhri piirkonnas edukalt läbiviidud õiglasest üleminekust ehk söe- ja metallitööstuste sulgemisest 1980ndatel. Andreas Piwek räägib algatuseks lühidalt Ruhri piirkonna tööstusajaloost Gelsenkircheni linna näitel. Suurem osa loengust on pühendatud ülemineku protsessi erinevatele tahkudele. Näiteks puudutab loeng seda, kuidas toimus infrastruktuuri üleminek ja ehitati üles uus infrastruktuur, kuidas loodi uued säästlikud energiasüsteemid, mil moel toimus sotsiaalne üleminek jne. Samuti kuuleme üleminekuprotsessi mõjudest, senistest tulemustest ning tulevikuväljavaadetest.

Pane end loengule kirja SIIN!

2018. a oktoobri alguses avaldatud ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) eriraport hoiatab, et aeg kliimamuutuste pidurdamiseks ja sellest tingitud drastiliste tagajärgede vältimiseks on otsakorral. Raport rõhutab ülemaailmse süsinikuemissioonide vähendamise ning metsastamise, säästliku põllumajanduse ja taastuvenergeetika olulisust.

OECD viimase keskkonnaraporti (märts 2017) andmetel on Eesti kõige süsinikumahukam riik OECD-s. 70% Eesti energiast toodetakse põlevkivist, mille tõttu Eestil süsinikujalajälg on üks suuremaid Euroopas (14 000 tonni CO2 inimese kohta aastas). Eestil ei ole oma kasvuhoonegaaside (KHG) emissioone õnnestunud märkimisväärselt vähendada: veel 2016. a oli KHG emissioon jätkuvalt üle 10% suurem kui aastal 2000. 2017. aastal tõusis KHG eelneva aastaga võrreldes veel 11,3%.

2017. aastal võttis Riigikogu vastu Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, milles on eesmärgiks seatud vähendada KHG emissioone aastaks 2050 vähemalt 80% ning asendada “räpane” energiatootmine peamiselt kohaliku taastuvenergia tootmisega. Ent nagu ka OECD raportis rõhutatakse, on see eesmärk deklaratiivne, kui selle täitmiseks ei ole selgeid meetmeid ja tegevusplaani. Selline tegevusplaan peaks hõlmama kiiret üleminekut põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale.

Eesti riik peab põlevkivitööstuse kui suurima süsinikuheitme põhjustaja mõju vähendamiseks otsustavalt ja kiiresti tegutsema.

Andreas Piweki loeng keskendubki sellele, kuidas mõju otsustavalt ja kiirelt vähendada õiglase ülemineku teel. Õiglane üleminek tähendab, et sellest puudutatud inimestele on tagatud õiglane sissetulek ja inimväärne elu. Eestis räägime õiglasest üleminekust peaasjalikult Ida-Viru piirkonnas põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud tööliste ja sellest mõjutatud kogukondade jaoks.

Loengut korraldavad keskkonnaühendused Keskkonnaõiguse Keskus, Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine koostöös Tallinna Ülikooliga. Loengu toimumist toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI).

Keskkonnaühenduste kommentaarid REKKile

Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine ning Pärandkoosluste Kaitse Ühing avaldasid veebruaris oma seisukohad riikliku energia- ja kliimakava eelnõule.

Riikliku energia- ja kliimakava eelnõule

Täname veelkord võimaluse eest riikliku energia- ja kliimakava (REKK) eelnõule seisukohtade esitamiseks. Esitasime esmased seisukohad Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ja Keskkonnaõiguse Keskuse poolt detsembris.

Siin on veelkord meie arvamused eelnõu protsessile ja sisule, mida oleme täiendanud seisukohtadega mõnede REKK-s kajastatud meetmete või seniste lünkade osas. Seisukohtadega liitub ka Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Seisukohad REKK protsessi osas

Jääme juba varem esitatud seisukohale, et REKK eelnõu on esitatud arvamuse andmiseks väga hilises faasis. Nii Eestimaa Looduse Fond kui Eesti Roheline Liikumine on juba 2018. a aasta algusest alates palunud infot REKK koostamise kohta, korduvalt suhelnud MKM ja KeM ametnikega kirja ja telefoni teel sooviga tutvuda valminud eelnõuga, ent tulemusteta.

Esimene ametlik teade REKK eelnõu protsessi kohta laekus MKM ja KeM ühisest teavituskirjast (7.06.18), millest aga ei nähtunud üldse, kas ja millises etapis on plaanitud avalikkust kava koostamisest teavitada ning avalikkusega konsulteerida. Juhtisime siis tähelepanu nii suuliselt kui kirjalikult, et septembrisse-oktoobrisse plaanitud konsulteerimise etapp oli sisuliseks kaasarääkimiseks liiga hiline ja lühike.

Esimene võimalus REKK eelnõuga tutvuda oli 9.10 tutvustusüritusel, kusjuures eelnõust puudus selleks ajaks veel mitme olulise teema käsitlus (olid antud ainult pealkirjad). Samuti anti üritusel mõista, et dokument ei ole põhimõtteliste küsimuste jaoks enam avatud.

Ka 2018 detsembris avalikustatud eelnõus on mitmed olulised teemad veel käsitlemata. Näiteks taastuvenergia eesmärkide osas lk 16 puudub info punktides 2.1.2 ii, iii ja iv, mis peaksid kirjeldama erinevaid trajektoore eesmärgi poole liikumiseks. Sarnaseid sisuta punkte on eelnõus veel hulgaliselt. Samuti puudub kavandatud meetmete juures hinnang nende maksumusele, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas nende meetmete abil on plaanitud eesmärgid reaalselt saavutatavad.

Seejuures anti eelnõule esmaste seisukohtade esitamiseks vähem kui kaks nädalat vahetult enne talvist pühadeperioodi. Seda ei saa kuidagi lugeda tõhusaks kaasamiseks. Aarhusi konventsiooni art 6 ja 7 koosmõjust tulenevad nõuded, et:

  1. avalikkusele tuleb osalemiseks näha ette mõistlikud tähtajad, mis võimaldavad otsustamiseks piisavalt valmistuda ja otsustamises osaleda;
  2. avalikkus peab saama osaleda siis, kui kõik lahendusvariandid on lahtised ning osalemine saab olla tõhus. Konsultatsioonid peavad seega aset leidma eelnõu koostamise faasis, milles on veel tegelik võimalus otsustusi mõjutada.

Neid nõudeid ei ole praegusel juhul järgitud. Sestap on meil olnud võimalik esitada üksnes kõige üldisemad kommentaarid REKK sisule, mis paraku tähendab, et enne REKK eelnõu esitamist Euroopa Komisjonile ei saanud avalikkus ja huvigrupid saanud selle koostamises piisavalt kaasa rääkida.

Mõistame, et REKK eelnõu koostamiseks Euroopa Komisjoni poolt antud ajakava on olnud tihe. Samas oli Eestile kui EL eesistujale REKK koostamise võimalik kohustus teada juba 2017. aastal, nagu ka tõenäolisus, et kava tuli Komisjonile esitada hiljemalt 2018. a lõpuks.

Loe ühenduste seisukohti eelnõu sisule!

Avalikult näeb kõiki esitatud seisukohti siit:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80cc82db-711d-481b-8b4f-82af433e3ee9

Kliimamuutus ja Eesti energiapoliitika: mõtestatud dialoogi loomine tulevikustsenaariumide teemal

Projekti „Kliimamuutus ja Eesti energiapoliitika: mõtestatud dialoogi loomine tulevikustsenaariumide teemal“ eesmärgiks on mõtestatud ning kõiki osapooli kaasav arutelu Eesti energeetika tulevikustsenaariumide teemal, sh põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale ülemineku osas.

Projekti partneriteks on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ja Keskkonnaõiguse Keskus.

DSC_6053_huge-1

Projekt kestab 2018. a septembrist kuni 2020. a novembrini.

Projekti toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI). EUKI on  Saksamaa Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutuse Ministeeriumi (BMU) projektide rahastamise vahend.  Selle rakendamist toetab Detsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit (GIZ) GmbH. EUKI üldine eesmärk on toetada koostööd Euroopa Liidus, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Miks on tarvis otsida lahendusi põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale üleminekuks?

2018. a oktoobri alguses avaldatud ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) eriraport hoiatab, et aeg kliimamuutuste pidurdamiseks ja sellest tingitud drastiliste tagajärgede vältimiseks on otsakorral. Raporti koostajad märgivad, et kasvuhoonegaaside heidet tuleb kõikvõimalike vahenditega vähendada nii, et kliima ei soojeneks 2030. aastaks rohkem kui 1,5 kraadi. Tänaseks on aga keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga tõusnud juba ligi 1 kraadi. Raport rõhutab ülemaailmse süsinikuemissioonide vähendamise ning metsastamise, säästliku põllumajanduse ja taastuvenergeetika olulisust. Ka Eesti riik peaks põlevkivitööstuse kui suurima süsinikuheitme põhjustaja mõju vähendamiseks otsustavalt ja kiiresti tegutsema.

OECD viimase keskkonnaraporti (märts 2017) andmetel on Eesti kõige süsinikumahukam riik OECD-s. 70% Eesti energiast toodetakse põlevkivist, mille tõttu Eestil süsinikujalajälg on üks suuremaid Euroopas (14 000 tonni CO2 inimese kohta aastas). Eestil ei ole oma kasvuhoonegaaside (KHG) emissioone õnnestunud märkimisväärselt vähendada: veel 2016. a oli KHG emissioon jätkuvalt üle 10% suurem kui aastal 2000. 2017. aastal tõusis KHG eelneva aastaga võrreldes veel 11,3%.

2017. aastal võttis Riigikogu vastu Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, milles on eesmärgiks seatud vähendada KHG emissioone aastaks 2050 vähemalt 80% ning asendada “räpane” energiatootmine peamiselt kohaliku taastuvenergia tootmisega. Ent nagu ka OECD raportis rõhutatakse, on see eesmärk deklaratiivne, kui selle täitmiseks ei ole  selgeid meetmeid ja tegevusplaani. Selline tegevusplaan peaks hõlmama kiiret üleminekut põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale. Seni ei ole Eesti avalikus ruumis näha avatud ega mõistlikku arutelu põlevkivienergia tootmise lõpetamise üle. Napib infot alternatiivide ja riskide maandamise kohta ning poliitiliselt tundlikul teemal ei ole poliitikutel suurt huvi diskussioonis osaleda.

Projekti tegevused

Plaanime projekti raames 2018. a septembrist 2020. a novembrini:

1. tihendada koostööd ja infovahetust kliimamuutuse teemast huvitatud vabaühenduste vahel:

  • kutsume ellu mitteformaalse vabaühenduste kliimavõrgustiku (LINK)
  • vahetame teiste vabaühendustega teavet ning
  • korraldame töötube, et plaanida ühiseid ettevõtmisi ning tõsta vabaühenduste suutlikkust kliimateemal kaasa rääkida;

2. Levitada Eesti inimestele infot kliimamuutuse ja energiasektori väljakutsete kohta läbi

3. Tekitada mõtestatud dialoogi Eesti energeetika tulevikustsenaariumide teemal

  • tahame avalikus arutelus tuua põlevkivitööstuse hääle kõrvale rohkem muude osapoolte – sh kohalike elanike, ametiühingute, arstide, teadlaste jne vaatenurki.
  • korraldame kolm ümarlauda, et leida ühiselt lahendusi madala süsinikusisaldusega majandusele ülemineku riskide maandamiseks.