Keskkonnaorganisatsioonide kommentaaridega arvestamine ja arvestamata jätmine riiklikus energia- ja kliimakavas

Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid 2019. aasta sügisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud riikliku energia- ja kliimakava (REKK) täiendamiseks, mille Eesti esitas Euroopa Komisjonile 2019. aasta lõpus. Keskkonnaühendused pidasid oma ettepanekutes vältimatult vajalikuks, et kasvuhoonegaaside heitmed väheneksid kiiremini kui kommenteerimisel olnud kava ette nägi ning et plaani lisataks juba valitsuse kinnitatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Keskkonnaühendused tunnustasid samas taastuvenergia ja kütusevabade energiaallikate teema varasemast paremat kajastamist kavas, kuid nägid neis endiselt veel palju suuremat potentsiaali. 2019 detsembris kinnitas Vabariigi Valitsus Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030.

Siinses ülevaates on kasutatud Euroopa Komisjonile esitatud REKKi ja Lisa V – REKK 2030 eelnõule laekunud kommentaaride vastused. Hinnang arvestatud või ei arvestatud ei lange täielikult kokku lisa 5 infoga, kuna järeldused on tehtud REKKi lõppversiooni iseseisval sisulisel hindamisel.

Ülevaatest saab lugeda keskkonnaorganisatsioonidele olulisematest arvestatud ja arvestamata jäetud kommentaaridest märksõnade kaupa siin.

Analüüs: Õiglane üleminek vajab ühiskondlikku debatti

Mõttekojal Praxis on valminud Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Analüüsist selgub, millistel tingimustel saab põlevkiviregioon Euroopa rahastutest toetust süsinikuvaesele majandusele üleminekuks. Peamiseks kitsaskohaks on seejuures ülemineku plaani puudumine. Autorite soovitusel peaks plaani tegemine algama õiglase ülemineku visioonist, mille loomisse peaks panustama kõik osapooled, sh põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud.

Seoses 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgiga pöörab Euroopa Liidu mitmeaastane finantsraamistik 2021-2027 senisest suuremat tähelepanu kliimategevustele ja õiglasele üleminekule. Viimane on Eestis seni vähetuntud mõiste, mis viitab vajadusele tagada siirdel süsinikuvaesele majandusele fossiilkütuste tööstusega seotud töötajatele ja kogukondadele inimväärne tulevik.

Analüüsi üks autoritest, mõttekoja Praxis ekspert Mari-Liis Sepper tõdeb: „Õiglane üleminek ei leia veel meie riiklikes ega piirkondlikes strateegiates käsitlust, kuid see peab muutuma, kui Eesti soovib Ida-Virumaa arenguks kasutada äsja loodud õiglase ülemineku fondi vahendeid.“

Põlevkivipiirkond saab õiglaseks üleminekuks toetust, kui üleminekuks on plaan. See peab omakorda olema kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga, mis Eesti puhul sisaldab vaid põgusaid viiteid õiglasele üleminekule.

„Eestil seisab alles ees töö õiglase ülemineku sisustamisel ja kavandamisel. Seda enam, et meil ei ole veel toimunud ulatuslikku ühiskondlikku debatti selle üle, kas põlevkivi kaevandamist ja kasutamist peaks kliimasurvel vähendama. Õiglast üleminekut saab edukalt läbi viia vaid siis, kui visiooni koostamisse on kaasatud kõik osapooled, sh põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud,“ võttis Sepper kokku Praxise analüüsi ühe olulisema soovituse.

Analüüsi tellisid kliimamuutuse ja Eesti energeetika tulevikustsenaariumide üle dialoogi eest vedavad keskkonnaühendused Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus ning Eesti Roheline Liikumine. ”Õiglase ülemineku kava peab olema sisukas ning avatud. Ühiskondlikus dialoogis tuleks leppida kokku ka selles, millal Eesti loobub fossiilkütuste kasutamisest. Nagu Praxise analüüs välja toob, peaks õiglase ülemineku kavale eelnev analüüs lähtuma jätkusuutlikkuse põhimõttest ning sisaldama muu hulgas süsinikumahukate tegevusalade ümberkujundamist või lõpetamist, tööjõule avalduva mõju hinnangut ning erinevate osapoolte seisukohti vajalikest meetmetest,” rõhutas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer.

Analüüsist leiab õiglase ülemineku kui protsessi häid näiteid rahvusvahelisest praktikast. Praxis annab Eestile nende pinnalt 15 soovitust, kuidas õiglast üleminekut läbi viia, mida silmas pidada ja millised on selle protsessi etapid. Tutvu analüüsiga siin.

Õiglase ülemineku mõiste koondab põhimõtete ja praktikate kogumit, mis juhindub siirdel süsinikuvaesele majandusele õiglusest. Seejuures peab üleminek tagama näiteks fossiilkütuste tööstusega seotud töötajatele ja kogukondadele inimväärse sissetuleku ja soodsad tulevikuväljavaated.

Analüüsi valmimist toetas Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) projekti “Kliimamuutus ja Eesti energeetika tulevik” raames.

LISAINFO:

Katre  Liiv
Keskkonnaõiguse Keskuse kommunikatsioonijuht
Tel 5076519
katre@k6k.ee

Lee Maripuu
Mõttekoda Praxis
Kommunikatsioonijuht
Tel 56482209
lee.maripuu@praxis.ee

Avalik kiri: Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.

Taastuvenergiale ülemineku senised investeeringud on olnud suunatud biomassi ja koostootmisjaamade hoogsamasse kasutusse, ent täiesti kõrvale on jäänud päikese- ja tuuleenergiasse ning elektrisüsteemide infrastruktuuri finantseerimine, kuigi sel on oluline tähtsus energiapöörde elluviimiseks. Ka peavad keskkonnaorganisatsioonid oluliseks kõrvaldada erainvesteeringuid pärssivad takistused, nagu näiteks radarite, liitumisvõimsuste, ülekandeliinide, mõjuhindamiste ja planeerimistega seonduvad asjaolud.

Ühendused toovad välja, et ELi rahastusperioodil 2014-2020 on 2018. a seisuga Eestis panustatud kasvuhoonegaaside vähendamisse, energiatõhususse, taastuvenergiasse, elektri infrastruktuuri ning teadusesse ja innovatsiooni kokku vaid ca 10% regionaalarengufondi ja ühtekuuluvusfondi vahenditest. Keskkonnaühenduste soovitusel peavad uuel perioodil kliimainvesteeringud Eestis moodustama vähemalt 40% kogu finantsraamistikust.

“Taastuvenergia arendamisel ei tohi riik lähtuda seatud miinimumeesmärgist, mis näeb järgmise kümne aasta jooksul ette vaid 8%-list kasvu taastuvenergia osakaalus. Selle asemel peab riik nägema siin arenguvõimalust ja ekspordipotentsiaali nii taastuvenergia kui ka sellega seotud tehnoloogiate ja teadmiste osas. Lisaks tuleb taastuvenergia kõrval prioriteediks seada energiatõhusus ning analüüsida põhjalikult seni kasutusel olnud meetmeid ja leida uusi võimalusi, kuidas kõige tõhusamalt soovitud tulemuseni jõuda ja erakapitali kaasata,” selgitab ministritele saadetud ettepanekuid Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo.

Õiglase üleminekuga seoses on küll eelmisel rahastusperioodil pööratud Ida-Virumaale varasemast enam tähelepanu, ent praeguseks on näha, et senine kavandamine ja tehtud investeeringud ei ole ennast õigustanud, et tagada Ida-Virumaale jätkusuutlik tulevik, mis oleks vastupidav kiirelt karmistuvates kliimapoliitika tingimustes.

Keskkonnaorganisatsioonide ettepanek ministritele seoses õiglase ülemineku valdkonnaga on, et uue rahastusperioodi planeerimisel arvestatakse oluliselt rohkem kliimapoliitika mõjuteguritega ning tegevuste planeerimisel peetakse silmas kliimapoliitika potentsiaalselt veelgi suurenevat ambitsioonikust. “Õiglase ülemineku kontekstis teeme ettepaneku teha selge otsus põlevkivist, sh õlitootmisest väljumiseks, planeerida ülemineku kava koostamine ja elluviimine koostöös kogenud ekspertidega ning eraldada kava ellu viimiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Oluline on laiapõhjaline ühiskondlik arutelu, kusjuures oluline roll peab olema kohalike ja teiste osapoolte koostööl. Eriliselt toome esile rohesektori potentsiaali Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamisel,” lisas Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.

ELi rahastuse planeerimist juhib Rahandusministeerium. Plaani järgi kinnitab valitsus ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava aprillis, kuid enne seda toimuvad konsultatsioonid erinevate osapooltega. Rakenduskava kinnitamisele järgnevad konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga. Eesti peab Euroopa Komisjonile kõik vajalikud dokumendid esitama käesoleva aasta lõpuks, et 2021. aastast oleks võimalik ELi rahastus juba kasutusele võtta.

Avaliku kirjaga ühinenud organisatsioonid: Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine, SA Koosloodus, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing “Sorex”, Fridays For Future Eesti ning Eesti Ornitoloogiaühing.

Vaata lisaks:

Keskkonnaorganisatsioonide kiri ministritele.

Kliimamuutusest, õiglasest üleminekust ja kliimaneutraalsusest: www.kliimamuutused.ee.

 

Lisainfo:

Piret Väinsalu

Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert

piret@elfond.ee

5812 0287

AF 2019: Eesti sammud põlevkivist väljumiseni – vastab Lauri Jalonen

Eestimaa Looduse Fond korraldab 9. augustil kell 14:00-15:30 Energiapöördealal arutelu “Eesti sammud põlevkivist väljumiseni – millest alustada?”.

Uurisime ühelt arutelul osalejalt, Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultant  Lauri Jalonenilt,  mis on tema arvates üks asi, mida riik praegu põlevkivikriisi lahendamiseks ei tee, aga võiks teha.

Lauri Jalonen

“Ida-Virumaa majanduse arendamine eeldab majandusstruktuuri mitmekesistamist. See tähendab põlevkivisektori kõrvale alternatiivsete tootmiste ja teenuste loomist sellises mastaabis, et põlevkivisektori osakaal tänu muu ettevõtluse kasvule maakonna majanduses väheneks. Maakonna majanduse mitmekesistamine on ka maakonna arengustrateegia üheks põhiliseks eesmärgiks.

Kui põlevkivisektori ettevõtted on viimastel kümnenditel edukalt teostanud suuri investeeringuid tootmise efektiivsuse tõstmiseks ning karmistuvate keskkonnanõuete täitmiseks, siis maakonna majanduse mitmekesistamine vajab vähemalt samas suurusjärgus investeeringuid tootmis- ja teenusvaldkondadesse, mis ei ole põlevkiviga seotud. Vastasel juhul ei ole meil põlevkivisektori rasketel aegadel, nagu praegu energiatootmises või aastaid tagasi nafta hinna kukkumise tõttu õlitööstuses, maakonna majanduses võimalik alternatiive pakkuda ja arendada.

Kui me võime tõdeda, et ettevõtetel on huvi Ida-Virumaale investeerimise vastu, siis probleemiks, millega nad koheselt kokku puutuvad, on investeeringu rahastamine. Eriti puutub see välisinvestoreid. Pangandussektor ei ole just meelsasti valmis rahastama investeeringuid väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi. Välisinvestorite puhul lisandub veel rahapesu vastasest võitlusest tulenev usaldamatus, kus investoritel pole võimalik isegi arveldusarvet avada, et asuda oma investeeringut teostama ja majandustegevust arendama. Investorid puutuvad kokku asjaoluga, et ehitusmaksumus maakonnas on sama, mis Tallinnas või isegi veidi kõrgem, kuid ehitise valmimise järgselt on selle väärtus väiksem ning ei paku panga silmis vajalikku tagatist.

Pangandust on nimetatud majanduse vereringeks. Praegu me oleme olukorras kus nii Ida-Virumaal aga ka mujal väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda see „vereringe“ ei toimi. Kui vereringe inimesel mõnes jäsemes ei toimi, siis see jäse kärbub. Usutavasti me seda keegi ju ei taha.

Siin ongi koht kus valitsus võiks sekkuda, kuna turg ilmselgelt ei suuda tagada ettevõtjatele võrdset ligipääsu kapitalile ning esinevad geograafilised turutõrked. Kahjuks praegu seda probleemi lahendada pole suudetud. Aga selleks et „vereringe“ toimiks ka väljaspool suuri linnapiirkondi oleks seda vajalik kindlasti teha. Ida-Virumaal ja ka mujal.”