Kliimaseadus – jah, ei, võib-olla?

Kliimamuutusega hakkama saamiseks ning kliimaneutraalsuse poole püüdlemiseks on paljud riigid maailmas kehtestanud, kehtestamas või kaalumas kliimaseaduse koostamist. Kliimaseadus oleks nende riikide peamine kliimaneutraalsuse saavutamise abivahend. Kliimaseaduse kehtestamist arutatakse ka Euroopa Liidu tasandil.

Ligi pooltel kõigist ELi liikmesriikidest on kliimaseadus juba kehtestanud või koostamisel ning mitmed EL riigid kaaluvad koostamist. Eesti eelpool viidatud riikide hulka ei kuulu. Kliimaseaduse on kehtestanud ka mõni väljaspool ELi asuv riik. Täpsemalt selgitab olukorda järgnev tabel.

 

Kliimaseaduse struktuur

Ükski praegu kehtiv kliimaseadus pole sama raamistikuga, küll aga joonistuvad välja ühised elemendid, nagu näiteks eesmärgid, planeerimine, meetmed, seire, avalikkuse kaasamine ja teadusnõukogud. Mõnes riigis on seadus üsna üldine (nt Rootsi), mõnes väga detailne (nt Suurbritannias). „Hea“ seadus peaks vastama järgmiste peatükkide pealkirjadeks olevatele küsimustele.

Mida soovitakse saavutada?

Seadus peaks sisaldama lühi- ja pikaajalisi kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid eesmärke, mida kliimapoliitikas saavutada soovitakse. Need annavad ühelt poolt suunise, kuhu liikuda ja teiselt poolt võimaldavad kontrollida, kas (vahe)eesmärgid saavutatakse või mitte.

Heas seaduses on olemas:

  • numbrilised heitmete vähendamise eesmärgid, nagu nt 2030 ja 2050 eesmärk;
  • kindlust ja läbipaistvust tagavad eesmärgid, nagu nt heitmete eelarveperioodid, sh süsinikueelarve;
  • seaduse ümber vaatamise eesmärgid, nagu nt kindel ajaperiood, millal vaadatakse üle, kas on võimalik ambitsiooni veelgi tõsta. Ambitsiooni vähendamine peab olema välistatud.

Kuidas on võimalik eesmärk saavutada?

Seadus peaks sisaldama plaane ja meetmeid, mis võimaldavad kliimaeesmärkideni jõuda. Küll aga pole tegemist konkreetsete juhistega, kuidas eesmärk saavutada, vaid pigem juhistega, mis vormis ja kuidas eesmärgini jõudmise teerada kirja pannakse. Eestis on sellised dokumendid nt kliimapoliitika põhialused (KPP) ning energiamajanduse arengukava (ENMAK).

Heas seaduses on olemas: 

  • pikaajaline plaan koos meetmetega kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Praegu on see plaan aga paljudel puudu (seda küll mingil määral asendavad REKK’id);
  • raamistik ja ajakava selle kohta, kuidas ja millise ajavahemikuga meetmeettepanekuid tehakse (tegevuste kavandamise ajakava);
  • konkreetsed meetmed seaduses endas, nagu nt süsinikumaks või teataud fossiilkütuste põletamise keeld. Eesti kontekstis võiks selleks olla nt põlevkivi kasutamise lõpetamine;
  • finantsküsimustega seonduvad suunised, nagu nt kliimapoliitika rahastus, on osa riigieelarve koostamise protsessist;
  • süsinikueelarvega seonduvad suunised, nagu nt 5-aastase süsinikueelarve koostamise kohustus (nt Suurbritannia näitel).

Kes vastutab eesmärgi saavutamise eest?

Seaduses võiks olla konkreetselt kirjas, kes millise valdkonna eest ja millises ulatuses vastutab. Tegemist on vastutusega just ennekõike ministritele ja nende allasutustele. Eesti kontekstis võiks see tähendada seda, et öeldakse ära nt, kes vastutab õiglase ülemineku eest.

Heas seaduses peaks olema kirjas:

  • seatud eesmärgi saavutamise eest vastutaja. Enamasti vastutaks mõni ministeerium, ent on ka mindud täpsemaks ja nimetatud on täpne ministeeriumi osakond, minister vm konkreetne ametikoht. Nt vastutab Hollandis sealne Majandus- ja Kliimaministeerium 10-aastaste kliimaplaanide koostamise ja esitamise eest;
  • vastutuse jaotus. Mõistlik on kliimakaitse planeerimiseks vajalikud strateegia või plaani osad ministeeriumite ja teiste riigiasutuste vahel laiali jagada. Jaotada võiks näiteks majandussektorite kaupa.

Kuidas eesmärgi saavutamisega läheb?

Et tagada eesmärkide saavutamine, peaks kliimaseadus sätestama ka selle, kuidas ja millise intervalliga toimub seaduse ülevaatamine ning aruandlus.

Heas seaduses on sätestatud, et:

  • aastaaruanded jm dokumendid on avalikud ja lihtsasti kättesaadavad. Aastaaruandeid koostavad tihtipeale valitsused, kuid näiteks Hollandis ja Prantsusmaal on selleks loodud eraldi sõltumatu komitee, kes esitab koostatud aruande valitsusele. Valitsusel on kohustus komitee aruandele vastata ja vajadusel selgitusi jagada;
  • kliimapoliitika ja selle rakendamiseks vajalik eelarve esitatakse parlamendile koos riigieelarve eelnõuga. Nt Saksamaal lisatakse veel juurde ka senised edusammud ja neile kulunud raha;
  • kui on näha, et kokkulepitud tegevustega ei ole võimalik seatud eesmärke täita, tuleb koheselt võtta kasutusele lisameetmed. Sellised sätted on kirjas nt Soome ja Rootsi kliimaseaduses.

Kes on kaasatud?

Kliimateemade huvitatud osapoolte laia ringi tõttu on äärmiselt oluline ka see, kes ja mil viisil on kaasatud. Seadus peaks ette nägema teaduskogu, kelle ülesanne on nii planeerimise kui ka meetmete koostamise protsessis kaasa rääkida. Samuti on teaduskogu roll hinnata eesmärkide täitmise võimalikkust kokkulepitud meetmete ja tegevustega. Avalikkuse kaasamine on tähtis. Seaduses peaks kirjas olema, millistesse protsessidesse ja kuidas avalikkust kaasata tuleb.

Heas seaduses on sätestatud:

  • teadusnõukogu, kes nõustab, jälgib ja/või edendab kliimaeesmärkidega seonduvat dialoogi. Ekspertkogu nõuandev roll tähendab, et kogu hindab ja suunab poliitikakujundajaid nende kliimapoliitiliste otsuste tegemisel. Ekspertkogu jälgiv roll tähendab perioodiliste aruannete koostamist heitkoguste jm andmete ning poliitikate tõhususe kohta. Dialoogi edendajana arendab ja hoiab kogu üleval kliimapoliitilist avalikku arutelu. Viimane on enamasti lisaülesanne ega ole ainuke roll.;
  • teadusnõukogu liikmetele seatud tingimused nende teadmistele ja kogemusele;
  • teadusnõukogu sekretariaadi olemasolu, nagu nt Rootsis, ning eelarve vm vahendid, mis tagaksid ekspertkogu toimimise;
  • teadusnõukogu kohustused ja pädevused, nagu nt sõltumatute aastaaruannete koostamine;
  • avalikkuse kaasamise nõuded.*

 

 

* Selle ülevaate aluseks olevates seadustes ei ole kaasamist käsitletud üldse või on käsitletud väga üldiselt. Üldjuhul on ette nähtud, et avalikkuse kaasamine võrdub kas välisekspertide nõukogu (nt Taani) arvamusega või ütleb seadus üldiselt, et avalikkust kaasatakse kliimapoliitika kujundamisel (nt Saksamaal ja Prantsusmaal on loodud spetsiaalne asutus või platvorm avalikkuse kaasamiseks). Kehtivates kliimaseadustes, kus avalikkuse kaasamise nõue on kajastatud, jääb siiski ebaselgeks, kuidas seda täpselt teha tuleks.


Ülevaate Euroopa Kliimafondi (European Climate Foundation) raportist “Climate Laws in Europe: Good Practices in Net-zero Management (2020). koostas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer.

Avalik kiri: Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.

Taastuvenergiale ülemineku senised investeeringud on olnud suunatud biomassi ja koostootmisjaamade hoogsamasse kasutusse, ent täiesti kõrvale on jäänud päikese- ja tuuleenergiasse ning elektrisüsteemide infrastruktuuri finantseerimine, kuigi sel on oluline tähtsus energiapöörde elluviimiseks. Ka peavad keskkonnaorganisatsioonid oluliseks kõrvaldada erainvesteeringuid pärssivad takistused, nagu näiteks radarite, liitumisvõimsuste, ülekandeliinide, mõjuhindamiste ja planeerimistega seonduvad asjaolud.

Ühendused toovad välja, et ELi rahastusperioodil 2014-2020 on 2018. a seisuga Eestis panustatud kasvuhoonegaaside vähendamisse, energiatõhususse, taastuvenergiasse, elektri infrastruktuuri ning teadusesse ja innovatsiooni kokku vaid ca 10% regionaalarengufondi ja ühtekuuluvusfondi vahenditest. Keskkonnaühenduste soovitusel peavad uuel perioodil kliimainvesteeringud Eestis moodustama vähemalt 40% kogu finantsraamistikust.

“Taastuvenergia arendamisel ei tohi riik lähtuda seatud miinimumeesmärgist, mis näeb järgmise kümne aasta jooksul ette vaid 8%-list kasvu taastuvenergia osakaalus. Selle asemel peab riik nägema siin arenguvõimalust ja ekspordipotentsiaali nii taastuvenergia kui ka sellega seotud tehnoloogiate ja teadmiste osas. Lisaks tuleb taastuvenergia kõrval prioriteediks seada energiatõhusus ning analüüsida põhjalikult seni kasutusel olnud meetmeid ja leida uusi võimalusi, kuidas kõige tõhusamalt soovitud tulemuseni jõuda ja erakapitali kaasata,” selgitab ministritele saadetud ettepanekuid Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo.

Õiglase üleminekuga seoses on küll eelmisel rahastusperioodil pööratud Ida-Virumaale varasemast enam tähelepanu, ent praeguseks on näha, et senine kavandamine ja tehtud investeeringud ei ole ennast õigustanud, et tagada Ida-Virumaale jätkusuutlik tulevik, mis oleks vastupidav kiirelt karmistuvates kliimapoliitika tingimustes.

Keskkonnaorganisatsioonide ettepanek ministritele seoses õiglase ülemineku valdkonnaga on, et uue rahastusperioodi planeerimisel arvestatakse oluliselt rohkem kliimapoliitika mõjuteguritega ning tegevuste planeerimisel peetakse silmas kliimapoliitika potentsiaalselt veelgi suurenevat ambitsioonikust. “Õiglase ülemineku kontekstis teeme ettepaneku teha selge otsus põlevkivist, sh õlitootmisest väljumiseks, planeerida ülemineku kava koostamine ja elluviimine koostöös kogenud ekspertidega ning eraldada kava ellu viimiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Oluline on laiapõhjaline ühiskondlik arutelu, kusjuures oluline roll peab olema kohalike ja teiste osapoolte koostööl. Eriliselt toome esile rohesektori potentsiaali Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamisel,” lisas Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.

ELi rahastuse planeerimist juhib Rahandusministeerium. Plaani järgi kinnitab valitsus ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava aprillis, kuid enne seda toimuvad konsultatsioonid erinevate osapooltega. Rakenduskava kinnitamisele järgnevad konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga. Eesti peab Euroopa Komisjonile kõik vajalikud dokumendid esitama käesoleva aasta lõpuks, et 2021. aastast oleks võimalik ELi rahastus juba kasutusele võtta.

Avaliku kirjaga ühinenud organisatsioonid: Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine, SA Koosloodus, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing “Sorex”, Fridays For Future Eesti ning Eesti Ornitoloogiaühing.

Vaata lisaks:

Keskkonnaorganisatsioonide kiri ministritele.

Kliimamuutusest, õiglasest üleminekust ja kliimaneutraalsusest: www.kliimamuutused.ee.

 

Lisainfo:

Piret Väinsalu

Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert

piret@elfond.ee

5812 0287

Viis soovitust õiglase ülemineku tagamiseks

Maailma Looduse Fondi Saksamaa haru  (WWF Germany) avaldas raporti õiglasest üleminekust kliimaneutraalsusele majandusele. Raportis antakse muuhulgas viis soovitust eduka õiglase ülemineku tagamiseks.


VIIS SOOVITUST ÕIGLASEKS ÜLEMINEKUKS:

1) Määrake võimalikult varajane tähtaeg kivisöe (Eesti puhul põlevkivi) kasutamisest loobumiseks. Sellele peaks järgnema osapoolte kokkuleppel põhinev, konsensuslik ja ajaplaani sisaldav üleminekustrateegia. Kehtestades selge, sidusa ja ambitsioonika järk-järgulise fossiilkütuste kasutusest loobumise plaani, annab see investoritele kindlust, aitab vältida majanduslikke kadusid ning vähendab ülemineku üldkulusid.

2) Veenduge, et ajakavad ja strateegiad põhinevad kõrgekvaliteetsel kvantitatiivsel analüüsil, mis juhindub jätkusuutlikkuse põhimõttest. Et protsess oleks tähendusrikas, efektiivne ja võimalikult edukas, peavad õiglase ülemineku strateegiad ja kavad põhinema kvantitatiivsel, läbipaistval ja objektiivsel analüüsil.  Analüüse tehes tuleks lähtuda keskkonnasäästlikkuse eesmärgist, et tagada püsiv üleminek.

3) Tagage üleminekuks piisav, sihipärane rahaline ja poliitiline tugi, kasutades nii EL-i kui ka riiklikke fonde. Üleminek nõuab eelinvesteeringuid, mida investorid ei saa alati üksi teha. Õiglase ja jätkusuutliku ülemineku jaoks vajalike järjepidevate investeeringute toimimiseks on vaja pikaajalist poliitilist tuge ja raamistikku, mida toetab sihtotstarbeline riiklik rahastus.

4) Seadke sihiks majanduse tegelik mitmekesistamine. Väiksemate ettevõtete ja tööstuste mitmekesisus kindlustab vastupidavuse majanduse muutustele, suured majanduslikud muutused avaldavad väiksemat mõju üldisele tööhõivele ja SKP-le. Mitmekesistamine peaks põhinema keskkonnasäästlikkuse põhimõttel, et tagada pikaajaliste ja kvaliteetsete töökohtade loomine.

5) Kaasake käimasolevasse protsessi kõik huvipooled, eriti kohalikul tasandil. Kohalike huvirühmade kaasamine võib otsustada, kas üleminek õnnestub või mitte. Kohalikud huvirühmad ja kogukonnad toetavad uusi strateegiaid suurema tõenäosusega ja toetavad nende rakendamist, kui nad on nende väljatöötamisel liikumapanevaks jõuks. Kohalikel kogukondadel on oma vajadustest ja soovidest ülevaade, isegi kui neil üksi pole ressursse ega teadmisi nende realiseerimiseks. Kui kohalikke kogukondi ei kaasata, võib puudu jääda vajalikust teabest nende vajaduste, soovide ja tugevate külgede kohta, mistõttu võivad nad muutustele vastupanu osutada.

Loe raportit (inglise keeles) täispikkuses siit.

Kokkuvõte õiglase ülemineku mehhanismist

Viimase kuu-kahega on toimunud väga palju arenguid. Jaanuaris ilmus Roheleppe ettepanek, samuti on selginenud Õiglase ülemineku (ÕÜ) mehhanismiga seotud asjaolud. Muuhulgas teame tänaseks, et Eesti peab koostama territoriaalse üleminekuplaani NUTS3 tasemel, mis tähendab eraldi plaani koostamist Ida-Virumaa kliimaneutraalseks arenguks. Ettepaneku kohaselt saab Eesti toetust 125 miljonit eurot.

Õiglase ülemineku mehhanismi ja fondi kohta saab lisainfot linkidelt.

Samaaegselt Roheleppega avaldas 14. jaanuaril Euroopa Komisjon ettepaneku ÕÜ mehhanismi kohta (Just Transition Mechanism), mille eesmärgiks on toetada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele Euroopa Liidus. Plaan on selleks mobiliseerida vähemalt 100 miljardit eurot aastateks 2021-2027. 

Õiglase ülemineku mehhanism koosneb kolmest sambast:

  1. Õiglase ülemineku fond
  2. Investeerimisskeem EU eelarves InvestEU programmi all
  3. Uus laenu andev asutus Euroopa Investeerimispangas.

Samal ajal avaldas Euroopa Komisjon ka määruse ettepaneku, mis hakkaks reguleerima ÕÜ fondi. Selle kohta võtavad oma positsiooni nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Liidu Nõukogu. Seejärel arutatakse seda triloogidel – see tähendab kõik kolm osapoolt püüavad leida ühise nägemuse, mille käigus määrus oma lõpliku kuju saavutab. Kuni 12. märtsini on kõigil ELi kodanikel võimalus anda oma sisendit Euroopa Komisjonile siin.

Praegune ettepanek on, et fondi 7,5 miljardit eurot tuleb lisaks praegu olemasolevatele instrumentidele ELi eelarves. Liikmesriigid peavad panema ÕÜ fondist saadud rahastusele omalt poolt juurde 1,5- kuni 3-kordse panuse ELi järgmise perioodi planeeritavast eelarvest (Regionaalarengu Fondist ja Sotsiaalfond+’st). Toetuse saamiseks peavad riigid koostama teritoriaalsed ülemineku plaanid (Territorial Transition Plans).

Rahandusministeerium valmistab praegu ette ELi järgmise perioodi rahade kasutamise ettepanekut Eestile. Seega saame tõenäoliselt üsna peatselt näha, kuidas on seda adresseeritud ning ka omapoolsed soovitused esitada.

Õiglase ülemineku infovahetuslist

Ümarlaudadega on selgeks saanud, et õiglane üleminek vajab sisukat koostööd. Head platvormi selleks ei ole aga veel tekkinud. Selleks, et koostöö erinevate osapoolte vahel hoogu juurde saaks, otsustasime luua ühise infovahetuslisti: oiglane.uleminek@lists.ut.ee.

Listi praktilist poolt haldavad alustuseks keskkonnaühendused, kes ümarlaudade korraldamise taga on (Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus). Infovahetus aga toimub võrdsetel alustel, see tähendab kõik osapooled on oodatud listis õiglase ülemineku teemal infot jagama ja teemakohaselt küsima-arutlema.

List on mõeldud koostöö arendamiseks eesmärgiga tagada Ida-Virumaale õiglane üleminek ja head tulevikuväljavaated kliimaneutraalsusele orienteeritud maailmas. Selleks, et kõik osalised saaksid oma mõtteid vahetult ja kartmata jagada, palume, et listi sõnavõtud jääksid listi liikmete vahele ja ei jõuaks avalikkuse ette ilma seotud osapoolte nõusolekuta.

Esialgu liidame listi ümarlaudadel osalenud inimesed ja teised, kellega meil on olnud õiglase ülemineku teemal lähem kontakt. Kõigil teistel asjaosalistel on võimalik liituda, kirjutades madis@roheline.ee. Listi kohta leiab infot www.kliimadialoog.ee/list.

Keskkonnaühendused soovivad ambitsioonikamat kliimakava

Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud, täiendamaks Euroopa Komisjonile saadetavat riiklikku energia- ja kliimakava 2030. Keskkonnaühendused peavad vältimatult vajalikuks, et kasvuhoonegaaside heitmed väheneksid kiiremini kui kava praegu ette näeb ning et plaani lisataks juba valitsuse poolt kinnitatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samas on võrreldes aastataguse kava versiooniga täiendatud riiklikus energia- ja kliimakavas paremini kajastatud näiteks taastuvenergia ja kütusevabade energiaallikate teema, leiavad keskkonnaühendused.

Kõik liikmesriigid peavad aasta lõpuks esitama Euroopa Komisjonile täiendatud riiklikud energia- ja kliimakavad (REKK) aastani 2030. Eestis on käimas uuendatud kava arutelu ja üksteist keskkonnaühendust esitasid 31. oktoobril Majandus– ja Komminikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile 16 lehekülge põhjalikke ettepanekuid kava täiendamiseks enne selle Brüsselisse esitamist.

Põhimõttelise ettepanekuna soovitakse tõsta valitsuse ettevalmistatud energia- ja kliimakava ambitsiooni kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisel 2030. aastaks. “Maailmas on valmisolek kliimateemadega tõsiselt tegelemiseks viimase aastaga oluliselt tõusnud,” sõnas Madis Vasser, Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige. “Euroopa Komisjoni järgmine president Ursula von der Leyen on lubanud Euroliidu kliimapoliitikat karmistada ja ka Eestil oleks mõistlik võtta ambitsioonikamaid eesmärke.”

Paratamatult piiratud rahaliste võimaluste tõttu soovitasid keskkonnaühendused rakendada eelisjärjekorras neid meetmeid, mis annaks iga investeeritud euro kohta kõige positiivsema kliimamõju. Esmajärjekorras tuleks vältida uute suurte saasteallikate, nagu õlitehaste või põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamist ning kajastada Euroopa Komisjonile saadetavas kavas ausalt põlevkivi kaevandamist ja kasutamist toetavate plaanide negatiivset kliimamõju.

Kirde-Eestis põlevkivienergialt uutele tööstusharudele järkjärgulise õiglase ülemineku toimumiseks soovitakse näha konkreetset plaani ja aktiivsemat kohalikega suhtlemist. Keskkonnaühendused viitasid ka energia- ja kliimakavas olevale vastuolule, kus ühelt poolt väljendatakse muret, et metsad ei seo piisavalt süsinikku, kuid teisalt soovitatakse arendada biomassi põletamist. Ühendused soovitasid ka muuta kavasse hiljuti lisatud üleliia optimistlikku tooni võimaliku tuumajaama positiivsetest mõjudest, asendades selle neutraalsema käsitlusega.

Üheteistkümne keskkonnaühenduse kommentaaridega saab tutvuda Eesti Keskkonnaorganisatsioonide kodulehel.

Seisukohtadega ühinenud keskkonnaorganisatsioonid on Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Balti Keskkonnafoorum, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Keskkonnaõiguse Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Nõmme Tee Selts, Läänerannik, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Eesti Ornitoloogiaühing, Koosloodus Sihtasutus.

Intervjuu Eili Lepikuga: Ida-Virumaa osas tuleb rääkida majanduse mitmekesistamisest ja töötajate ümberõppest

Eili Lepik on Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja.

1) Millist rolli mängib kliimamuutustega tegelemine planeeritavas “Eesti 2035” strateegias? Kas see strateegia saab olla ambitsioonikam, kui juba olemasolevad kinnitatud arengukavad, mis tänases olukorras ei arvesta piisavalt kliimamuutuste kriitilisusega?
“Eesti 2035” strateegia on suunatud pikemasse ajaperspektiivi kui olemasolevad valdkondlikud arengukavad. Strateegia koostamisel arvestatakse erinevate globaalsete suundumustega, kaasa arvatud kliimamuutused ja looduskeskkonna seisund. Kliimamuutused on oluline trend, millega tuleb arvestada pea kõikides valdkondades. „Eesti 2035“ strateegia koostamise üheks osaks on koos ekspertide ja huvirühmadega sõnastatud arenguvajadused. Ka nendes on olulise teemana välja toodud kliimamuutused ning vajadus sellega arvestada, nii kliimamuutuste leevendamise kui ka mõjudega kohanemise mõttes.

Kui „Eesti 2035“ strateegias lepitakse kokku praegusest ambitsioonikamad sihid ja reformid, siis nendega tuleb arvestada ka valdkondlikes arengukavades. See, kas „Eesti 2035“ saab kliimapoliitika mõttes olema ambitsioonikam, kui praegused arengudokumendid, selgub arutelude ja läbirääkimiste käigus. Hetkel oleme strateegialoomes jõudnud reformide seadmise faasi. Kogume sisendit ministeeriumidelt ning oktoobris ja novembris arutame strateegiaga kavandatavate reformide eelnõusid valitsusväliste partneritega. Eesmärk on saada reformid selgeks vaieldud novembri lõpuks.

2) Milline on teie visioon Ida-Virumaa tulevikust? Kui praegu on üks peamisi tööandjaid põlevkivitööstus, siis milliseid väljavaateid näete efektiivselt kaevandatava põlevkivivaru vähenemise, süsinikuhinna tõusu ning kliimapoliitika tingimustes tulevikus?
“Eesti 2035” koostamise käigus tehtud ülevaadetest ja arenguvajaduste kaardistuses paistab Ida-Virumaa mitmete näitajatega tõesti välja, näiteks tervisenäitajad, rahvastiku vähenemine, majanduslik toimetulek jne. Ebavõrdsuse vähendamine, sealhulgas regionaalse ebavõrdsuse vähendamine on oluline teema ka „Eesti 2035“ strateegia kontekstis.

Ida-Virumaa osas tuleb kindlasti rääkida majanduse mitmekesistamisest ja töötajate ümberõppest. Aga regiooni tulevikku mõjutab paratamatult olulisel määral põlevkivisektori tulevik ja see, kas põlevkivienergeetikaga jätkatakse või mitte. Põlevkivienergeetikast väljumine võib toimuda teadliku ja läbikaalutud sammuna või see võib tulla ka kiiresti, kui kliimapoliitikast tulenevad nõuded karmistuvad või süsiniku heite hind tõuseb. Kindlasti on vaja läbi mõelda põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskid ja nende maandamise meetmed. Põlevkivienergeetikast väljumine ei pruugi tähendada põlevkivi kasutamise lõpetamist, kui näiteks senisest suuremat rõhku panna põlevkivikeemiale.

3) Millised on teie hinnangul olulisemad väljakutsed üleminekul taastuvenergiale ning põlevkivist loobumisel? Milliseid lahendusi pakute ise ja saab pakkuda “Eesti 2035” neile väljakutsetele?
Taastuvenergiale üleminekul ja põlevkivienergeetikast loobumusel on mitmeid olulisi väljakutseid, näiteks energia varustuskindlus, energiajulgeolek, salvestustehnoloogiate areng, mõju tööjõuturule, TA vajadused. Samuti mängib rolli see, kas taastuvenergiale üleminek toimub turupõhiselt või toetuste abil ning millist mõju see avaldab tarbijatele ja energiahinnale.

“Eesti 2035” reformide ja võtmetegevuste arutelud on veel käimas. Aga selle aasta novembris saaks sellest juba lähemalt rääkida.

4) Mida arvate mõttest, et Eesti peaks tegema plaani/strateegia põlevkivienergeetikast (sh põlevkiviõli tootmisest) väljumiseks?
“Eesti 2035” koostamise käigus on üheks sihiks kujunemas liikumine puhtama elukeskkonna ja vastutustundlikuma majanduse suunas. Selleks on vaja läbivalt mõelda, mida ja kuidas teha, et selleni jõuda – alates energeetikast, majanduskeskkonnast, ruumi planeerimisest, hariduse ja tööturupoliitikani. Kui võtta plaani põlevkivienergeetikast väljumine, tuleks sellega seonduvalt läbi mõelda mõjud erinevates valdkondades – alates tööhõivest, keskkonnamõjudest kuni regiooni identiteedini välja. Põlevkivienergeetikast väljumist ei saa võtta üksnes energiamajanduse valdkonna teemana.

5) Mida arvate Euroopa Liidu süsinikuneutraalse majanduse eesmärgist aastaks 2050? Kas toetate seda? Kas Eesti eesmärk peaks olema sellest ambitsioonikam (saavutama eesmärgi varem) või vähemambitsioonikam (saavutama eesmärgi hiljem)? Miks?
Eesti on EL liige ja lähtume EL tasandil kokkulepitud suundadest. Et aru saada, kas oleksime võimelised olema ambitsioonikamad või käib see meile üle jõu, selleks on Riigikantselei ja keskkonnaministeeriumi koostöös valminud analüüs, mis aitab saada vastuseid neile küsimustele. Täpsemalt arutatakse energeetika ja kliimapoliitikaga seonduvaid küsimusi valitsuskabinetis ja uues valitsuskomisjonis (kliima ja

Peaministrile anti üle 2848 toetusallkirjaga kliimaneutraalse Eesti rahvaalgatus

30. septembril anti peaminister Jüri Ratasele üle algatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” pöördumine, millega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Algatusega liitus 1,5 kuu jooksul 2848 inimest ning 12 organisatsiooni.

Rahvaalgatust eest vedanud Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse esindajad rõhutasid kohtumisel peaministriga, et kliimakriis ei ole kuhugi kadumas, vaid süveneb. See tähendab, et suureneb ka rahvusvahelise kliimapoliitika ja kliimaliikumiste surve. Kuna kliimakriis hõlmab paljusid eluvaldkondi, tuleks riigil kaasata kõigi Eesti suuremate ülikoolide teadlasi, et leida valdkondadeülesed kliimasõbralikud lahendused.

Ühendused tõid välja, et esimese suure sammu kliimaneutraalsuse saavutamiseks saame astuda, kui rakendame juba mitmel pool Euroopas kasutusel olevat õiglase ülemineku (just transition) mudelit. Muuhulgas tähendab õiglane üleminek, et üleminekust puudutatud inimestele on tagatud õiglane sissetulek ja soodsad tulevikuväljavaated. Euroopa Liit pakub selleks riikidele ka rahastust ja nõustamist. “Eesti on täna ristteel – kas hoiame uusi õlitehaseid rajades ja madalal efektiivsusel puitu koos põlevkiviga põletades veel aastakümneid elus saastavat tööstust või valime Euroopa Liidu toel kliimasõbraliku taastuvatel energiaallikatel põhineva arengutee. Esimesel juhul jääme jätkuvalt kliimapoliitikas järellohisejateks, teisel juhul võtame aga innovaatilise eestvedaja rolli,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo.

Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Ambitsioonikamate kliimaeesmärkide seadmist toetavad nii tuhandete teadlaste hoiatused, ÜRO eriraportid, globaalsed kliimastreigid, tehnoloogiaettevõtete hiljutine ühisavaldus kui ka täna üle antud rahvaalgatus.

Rahvaalgatuse pöördumine anti üle peaminister Jüri Ratasele Stenbocki majas enne valitsuse kliima- ja energiakomisjoni istungit. Riigikogu võtab menetlusse enam kui 1000 toetusallkirja saanud rahvaalgatused, mis on tehtud kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks – seega jõuab algatus lähikuudel ka seal arutlusse.

Algatust veavad eest Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ning Keskkonnaõiguse Keskus. Sellega on ühinenud Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Koosloodus, Fridays For Future Eesti liikumine, EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts, Teeme Ära SA, Eesti Ornitoloogiaühing, Balti Keskkonnafoorum, Arengukoostöö Ümarlaud, Eesti Vegan Selts.

Vaata ka Rahvaalgatuse lehte:
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/9fe50a8b-984d-4ade-b978-0076ea4de07a 

Eesti kliimapoliitika kuuel pildil

9.-10. augustil toimunud Arvamusfestivali Hea Kliima alal oli üleval kliimapoliitika teemaline posternäitus. Näitusega on nüüd võimalik tutvuda siin:

Plakat: Kliimapoliitika ajalugu
Plakat: Eesti kasvuhoonegaaside suund
Plakat: Mis toodab kasvuhoonegaase Eestis?
Plakat: Co2 kvoodikaubandus
Plakat: Kvoodiväliste sektorite seis
Plakat: Eesti madala süsinikuga tulevik?