Новости на русском языке.

Ida-Virumaa roheplaani taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekud on ekspertide poolt valmis saanud ning neile oodatakse tagasisidet eelkõige Ida-Virumaa kohalikult kogukonnalt. Tagasisidet kasutatakse roheplaani järgmiste etappide koostamisel 2021. aastal. 

Kokku töötati välja 18 ettepanekut ning need jagunevad nelja valdkonda: tuuleenergia, päikeseenergia, energiatõhusus ning energiasalvestus. Lisaks on mõned ettepanekud valdkondade ülesed.

Ettepanekud töötasid välja eksperdid 2020 sügisel mitme koosloomelise kohtumise käigus. Ekspertide hulka kuulusid näiteks taastuvenergia valdkondlike esindusorganisatsioonide esindajad, taastuvenergia arendajad, kohalike omavalitsuste esindajad, keskkonnaorganisatsioonide esindajad ja teadlased.

Novembri keskpaigas arutati ideid ka kohaliku kogukonnaga. Konkreetsematest ettepanekutest uuriti kokkusaamisel lähemalt kolme: innovaatilised lahendused soojamajanduses, energiaühistute tekke toetamine ning energiaagentuuri loomine Ida-Virumaale. Nüüd on võimalus kohalikel inimestel tagasisidet anda kõigile 18 ettepanekule ning aidata nõnda kaasa nende elluviimisele.

Ettepanekute terviktekstiga saab tutvuda SIIN (eesti keeles) ja SIIN (vene keeles).

Allpool on ettepanekud valdkondade kaupa ning igaühe juures ka lühike vorm tagasiside andmise lihtsustamiseks.

Tuuleenergia valdkonna ettepanekud (eesti ja vene keeles)

Päikeseenergia valdkonna ettepanekud (eesti ja vene keeles)

Energiatõhususe valdkonna ettepanekud (eesti ja vene keeles)

Energiasalvestuse valdkonna ettepanekud (eesti ja vene keeles)

Valdkondadeülesed ettepanekud (eesti ja vene keeles)

Ettepanekud on sündinud Ida-Viru maakonna roheplaani energiatõhususe ja taastuvenergeetika osa koostamise käigus. Roheplaan on üks neljast teineteist täiendavast plaanist, mille loomist alustati sel sügisel Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu initsiatiivil. Roheplaani energiatõhususe ja taastuvenergeetika valdkonna koostamist veab Eestimaa Looduse Fond koos Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskusega. 

Vabaühenduste kliimavõrgustik on mitteametlik ja vormivaba platvorm info ja kogemuste vahetamiseks kliimamuutuse teemal. Võrgustik on kõikide vabaühenduste võimalus olla kursis sellega, mida Eestis kliimateemadel hetkel tehakse, ühendada teistega sarnastes projektides ressursse, leida kaaslasi ning abi oma tegevustele või toetada teiste tegevust.

Võrgustik loodi 2018. aastal ning nüüdseks kuulub sinna 27 organisatsiooni. Kliimavõrgustikku kuuluvad nii suuremad keskkonnaorganisatsioonid kui ka kohaliku tasandi huvikaitsjad.

Uuri võrgustiku kohta lähemalt: www.kliimavorgustik.ee

19. oktoobril esitasime koos teiste organisatsioonidega (vt allpool) minister Jaak Aabile ettepaneku pöörata Ida-Virumaa tegevuskavas ja territoriaalses õiglase ülemineku kavas eraldi tähelepanu Ida-Virumaa rohevaldkonna arenemiseks hea aluse loomisele.

Rohevaldkonna arendamine Ida-Virumaal saab luua positiivset mõju mõlemale õiglase ülemineku olulisele sambale – ettevõtlusele ja elukeskkonnale. Selle suuna laiapõhjaliseks arendamiseks on esmajärjekorras vaja pöörata tähelepanu võimekuse tõstmisele, alustades kohalikest inimestest ja omavalitsustest ning lõpetades ettevõtete ja haridusasutustega.

Allpool esitatud ettepanekud toetavad ja täiendavad üksteist, luues baasi, mis aitab sellist võimekust tõsta ja mis aitab maakonnal edukalt areneda kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja kliimaeesmärkidega. Tegu ei ole kindlasti ammendava loeteluga vajalikest tegevustest. Täpsem maakonna roheplaan valmib 2021. a jooksul, kuid selleks, et see plaan saaks rakendatav ja selle meetmed teostatavad, on vaja alus valdkonna edendamiseks luua juba sel aastal õiglase ülemineku tegevusi planeerides.

Loe ettepanekuid SIIT.

Juuni alguses avaldatud Euroopa suurima vabaühenduste kliimavõrgustiku Climate Action Network Europe´i (CAN Europe) ja Portugali ühenduse ZERO aruanne näitab, et Eesti ning paljude teiste ELi liikmesriikide energia- ja kliimakavad vajavad veel parendamist, et täita Pariisi kliimalepet. Eesti peaks eelkõige keskenduma üleminekule põlevkivienergialt taastuvatele energiaallikatele.

Kõik Euroopa Liidu riigid esitasid möödunud aasta lõpuks riikliku energia- ja kliimakava, milles panid paika oma tegevused Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks aastatel 2021-2030. Lõplikud kavad sisaldavad üldjoontes ambitsioonikamaid eesmärke ja tegevusi, kui nende varasemad mustandid, ent Pariisi leppe kliimaeesmärgi täitmiseks (hoida planeedi soojenemine alla kahe kraadi ja soovitavalt 1,5 kraadi piires) on need siiski ebapiisavad.

“Euroopa taastumine pandeemiast ja majanduse elavndamine peaks käima käsikäes kliimakriisi leevendamisega. Eesti jaoks tähendab see oma energiasektori järk-järgulist ja põhjalikku uuendamist ning fossiilkütustesse investeerimisest ja põlevkivisektori toetustest loobumist.” rääkis ELFi kliimaekspert Piret Väinsalu

Peamised soovitused energia- ja kliimakavade osas on: suurendada kliimaambitsioone; kiirendada taastuvenergia laialdasemat kasutuselevõttu; suurendada energia efektiivsuse ambitsioone; lõpetada fossiilkütuste toetamine; loobuda kivisöe ja põlevkivi kasutamisest; kõrvaldada puudujäägid poliitilistes meetmetes.

CAN Europe´i ja ZERO värske ülevaade pealkirjaga “Sillutame teed suuremale kliimaambitsioonile: riiklike energia- ja kliimakavade võimalused ja puudused” vaatleb riikide täiendusi lõplikes energia- ja kliimakavades võrreldes varasema versiooniga ning analüüsib kavade võimalusi ja puudusi. Tutvu aruandega siin.

Lähikuudel esitab oma hinnangu energia- ja kliimakavadele ka Euroopa Komisjon.

Eestimaa Looduse Fond on CAN Europe´i võrgustiku liige.

Täna, 12. mail saatsid 24 Euroopa kodanikuühendust Euroopa Komisjonile kirja, milles juhivad tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse plaan laiendada põlevkiviõlitööstust on vastuolus ELi lepingute ja toetustega.

Eesti valitsus investeeris 27. märtsil 125 miljonit eurot maksumaksja raha Eesti Energiasse põlevkiviõlitehase rajamiseks  ning arutluse all on plaan toetada põlevkiviõli eelrafineerimistehast, mille kogumaksumus on 600 miljonit eurot.

Kodanikuühendused juhivad Euroopa Komisjonile saadetud kirjas tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse toetused ja plaanid pikendavad sõltuvust fossiilkütustest, soodustavad CO2 emissioonide eksporti ja suurendavad globaalseid CO2 emissioone. Eelnev läheb otseselt vastuollu ELi Õiglase Ülemineku Fondi eesmärkidega, kust plaanib toetust taotleda ka Eesti valitsus, seades küsimuse alla fondi tõhususe ja ELi maksumaksjate raha kasutamise asjakohasuse.

Kirja algatanud organisatsiooni, Eestimaa Looduse Fondi huvikaitse eksperdi Uku Lilleväli sõnul viitavad Eesti valitsuse vastuolulised investeeringud ja plaanid kitsaskohtadele ELi kavatsuses olla 2050. aastaks süsinikuneutraalne. “See, et liikmesriik võib saada ELi vahendeid õiglase ülemineku toetamiseks samal ajal, kui kasutab enda ressursse hoopis vastupidiste sihtide poole pürgimiseks, viitab märkimisväärsetele puudujääkidele ELi plaanis ajendada ja toetada liikmesriike kliimaeesmärkide saavutamisel.“

Kodanikuühendused pöörasid ühtlasi tähelepanu Eesti prioriteetidele investeerida põlevkiviõlisse pandeemia ajal, selmet rahuldada pakilisemaid tervishoiu ja majanduse heaolu tagamisega seotud vajadusi, milleks on Eestile eraldatud 295 miljoni euro suurune toetus ka ELilt. “Eesti valitsuse otsus investeerida maksumaksjate raha kõrge riskiga sektorisse on vastuvõetamatu ja vastuolus ELi eesmärkide saavutamisega, eriti kui praegu on suur vajadus kasutada ressursse COVID-19-st tulenevate majanduslike kitsaskohtadega tegelemiseks ja rohelise ülemineku tagamiseks,” rõhutas Elif Gündüzyeli, kirjale alla kirjutanud Euroopa Kliimavõrgustiku (CAN Europe) juhtiv poliitikakoordinaator.

Organisatsioonid küsivad Euroopa Komisjoni hinnangut kirjeldatud vastuolude osas ning uurivad, kuidas kavatseb komisjon tagada, et Eesti ja teised liikmesriigid, kes Õiglase Ülemineku Fondist raha taotlevad, ei kasutaks enda ressursse fondi eesmärkidega vastuollu minevate tegevuste toetamiseks. Pöördumisega on ühinenud Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Euroopa Kliimavõrgustik (CAN Europe), CEE Bankwatch ja paljud teised ühendused.

Õiglase ülemineku kaasamisteemaline veebiseminar toimub 15. mail kell 09:30-12:30.

Mitmed õiglase ülemineku analüüsid toovad välja, et edukas kaasamine on üleminekuprotsessi võtmetegur. Vaatleme virtuaalses töötoas Slovakkia näitel, kuidas võiks toimuda edukas huvigruppide kaasamine õiglase ülemineku kava koostamisel. Arutleme osalejatega, kuidas saada kava koostamisel kõik huvirühmad võrdsel määral kaasa rääkima. 

Kogemusi jagavad Alojz Vlčko, Prievidza linnapea, kes algatas õiglase ülemineku kava koostamise protsessi Slovakkia Ülem-Nitra piirkonnas, Lenka Ilcikova CEE Bankwatchist ning Ondrej Seban konsultatsiooniettevõttest PricewaterhouseCoopers, kes aitas sealset kava kokku panna ning ühildada kohalike ja riigi tasandi plaane.

Päevakava:

09:00 – 09:30 Kogunemine
09:30 – 09:50 Sissejuhatus, osalejatega tutvumine
09:50–10:00 Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava koostamisest, Kaire Luht, Rahandusministeerium
10:00-10:15 Ettekanne: väljakutsed õiglase ülemineku kava koostamisel Slovakkias, Lenka Ilcikova, Bankwatch (inglise keeles, tõlge eesti ja vene keelde)
10:15-10:35 I Rühmaarutelu: väljakutsetest seoses kaasamise ja huvide väljaselgitamisega Eestis.
10:35-10:55 Ettekanne: Kuidas motiveeriti ja saadi huvirühmi kaasa rääkima Slovakkias? Alojz Vlčko, Prievidza linnapea abi (inglise keeles, tõlge eesti ja vene keelde)
10:55-11:15 II Rühmaarutelu: kuidas motiveerida ja saada kõik olulised huvirühmad kaasa rääkima? 
11:15-11:30 Paus
11:30-11:55 Ettekanne: Kuidas disainiti kaasarääkimise võimalusi Slovakkias, milliseid võtteid selleks kasutati, mis aitas erinevaid huvisid tasakaalustada ja omavahel sobitada? Ondrej Seban, PWC. (inglise keeles, tõlge eesti ja vene keelde)
11:55-12:20 III Rühmaarutelu: Mis on osapoolte peamised ootused kava koostamise protsessile?
12:20-12.30 Päeva kokkuvõte, lõppsõnad

Ida-Viru roheplaani virtuaalne ümarlaud toimub 20. mail kell 09:30 – 13:45.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia aastateks 2019-2030+ täpsustamiseks ja täiendamiseks ning Õiglase Ülemineku Mehhanismi meetmete kasutusele võtmiseks on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit otsustanud koostada:

– maakonna äriplaani investeeringute kaasamiseks ja ettevõtluse arendamiseks (Plaan B),
– kava maakonnas tekkivate süsinikuheitmete kasutamiseks (Plaan C) ja
– maakonna roheplaani taastuvenergia, ring-, bio- ja sinimajanduse arenguks (Plaan G). 

Ümarlaua eesmärk on koondada huvipoolte esialgne visioon, kuidas minna edasi plaan G koostamisega. Miniettekannetega esinevad valdkonna eksperdid. Üritus sisaldab lõunapausi. Ümarlaua päevakava leiate siit: www.kliimadialoog.ee/umarlaud-3

Üritused toimuvad Zoom keskkonnas, lingi osalemiseks saadame registreerunuile e-postile enne üritust. Palume enda osalemishuvi kirja panna siin hiljemalt 14. mail kaasamise veebiseminariks ja hiljemalt 19. mail roheplaani ümarlauale.

Mõlemat üritust modereerib Siim Vahtrus. Pakume tõlget nii inglise-eesti kui eesti/inglise-vene keele suunal.

Rohkem infot: 
Piret Väinsalu
SA Eestimaa Looduse Fond
piret@elfond.ee 
Telefon 58 120 287

Üritusi korraldavad keskkonnaühendused Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus ning Eesti Roheline Liikumine. Toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) projekti “Kliimamuutus ja Eesti energeetika tulevik” raames ja Euroopa Liidu LIFE programm projekti “LIFE UNIFY: Bringing the EU together on climate action” raames. 

Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid 2019. aasta sügisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud riikliku energia- ja kliimakava (REKK) täiendamiseks, mille Eesti esitas Euroopa Komisjonile 2019. aasta lõpus. Keskkonnaühendused pidasid oma ettepanekutes vältimatult vajalikuks, et kasvuhoonegaaside heitmed väheneksid kiiremini kui kommenteerimisel olnud kava ette nägi ning et plaani lisataks juba valitsuse kinnitatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Keskkonnaühendused tunnustasid samas taastuvenergia ja kütusevabade energiaallikate teema varasemast paremat kajastamist kavas, kuid nägid neis endiselt veel palju suuremat potentsiaali. 2019 detsembris kinnitas Vabariigi Valitsus Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030.

Siinses ülevaates on kasutatud Euroopa Komisjonile esitatud REKKi ja Lisa V – REKK 2030 eelnõule laekunud kommentaaride vastused. Hinnang arvestatud või ei arvestatud ei lange täielikult kokku lisa 5 infoga, kuna järeldused on tehtud REKKi lõppversiooni iseseisval sisulisel hindamisel.

Ülevaatest saab lugeda keskkonnaorganisatsioonidele olulisematest arvestatud ja arvestamata jäetud kommentaaridest märksõnade kaupa siin.

Mõttekojal Praxis on valminud Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Analüüsist selgub, millistel tingimustel saab põlevkiviregioon Euroopa rahastutest toetust süsinikuvaesele majandusele üleminekuks. Peamiseks kitsaskohaks on seejuures ülemineku plaani puudumine. Autorite soovitusel peaks plaani tegemine algama õiglase ülemineku visioonist, mille loomisse peaks panustama kõik osapooled, sh põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud.

Seoses 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgiga pöörab Euroopa Liidu mitmeaastane finantsraamistik 2021-2027 senisest suuremat tähelepanu kliimategevustele ja õiglasele üleminekule. Viimane on Eestis seni vähetuntud mõiste, mis viitab vajadusele tagada siirdel süsinikuvaesele majandusele fossiilkütuste tööstusega seotud töötajatele ja kogukondadele inimväärne tulevik.

Analüüsi üks autoritest, mõttekoja Praxis ekspert Mari-Liis Sepper tõdeb: „Õiglane üleminek ei leia veel meie riiklikes ega piirkondlikes strateegiates käsitlust, kuid see peab muutuma, kui Eesti soovib Ida-Virumaa arenguks kasutada äsja loodud õiglase ülemineku fondi vahendeid.“

Põlevkivipiirkond saab õiglaseks üleminekuks toetust, kui üleminekuks on plaan. See peab omakorda olema kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga, mis Eesti puhul sisaldab vaid põgusaid viiteid õiglasele üleminekule.

„Eestil seisab alles ees töö õiglase ülemineku sisustamisel ja kavandamisel. Seda enam, et meil ei ole veel toimunud ulatuslikku ühiskondlikku debatti selle üle, kas põlevkivi kaevandamist ja kasutamist peaks kliimasurvel vähendama. Õiglast üleminekut saab edukalt läbi viia vaid siis, kui visiooni koostamisse on kaasatud kõik osapooled, sh põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud,“ võttis Sepper kokku Praxise analüüsi ühe olulisema soovituse.

Analüüsi tellisid kliimamuutuse ja Eesti energeetika tulevikustsenaariumide üle dialoogi eest vedavad keskkonnaühendused Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus ning Eesti Roheline Liikumine. ”Õiglase ülemineku kava peab olema sisukas ning avatud. Ühiskondlikus dialoogis tuleks leppida kokku ka selles, millal Eesti loobub fossiilkütuste kasutamisest. Nagu Praxise analüüs välja toob, peaks õiglase ülemineku kavale eelnev analüüs lähtuma jätkusuutlikkuse põhimõttest ning sisaldama muu hulgas süsinikumahukate tegevusalade ümberkujundamist või lõpetamist, tööjõule avalduva mõju hinnangut ning erinevate osapoolte seisukohti vajalikest meetmetest,” rõhutas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer.

Analüüsist leiab õiglase ülemineku kui protsessi häid näiteid rahvusvahelisest praktikast. Praxis annab Eestile nende pinnalt 15 soovitust, kuidas õiglast üleminekut läbi viia, mida silmas pidada ja millised on selle protsessi etapid. Tutvu analüüsiga siin.

Õiglase ülemineku mõiste koondab põhimõtete ja praktikate kogumit, mis juhindub siirdel süsinikuvaesele majandusele õiglusest. Seejuures peab üleminek tagama näiteks fossiilkütuste tööstusega seotud töötajatele ja kogukondadele inimväärse sissetuleku ja soodsad tulevikuväljavaated.

Analüüsi valmimist toetas Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) projekti “Kliimamuutus ja Eesti energeetika tulevik” raames.

LISAINFO:

Katre  Liiv
Keskkonnaõiguse Keskuse kommunikatsioonijuht
Tel 5076519
katre@k6k.ee

Lee Maripuu
Mõttekoda Praxis
Kommunikatsioonijuht
Tel 56482209
lee.maripuu@praxis.ee

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.

Taastuvenergiale ülemineku senised investeeringud on olnud suunatud biomassi ja koostootmisjaamade hoogsamasse kasutusse, ent täiesti kõrvale on jäänud päikese- ja tuuleenergiasse ning elektrisüsteemide infrastruktuuri finantseerimine, kuigi sel on oluline tähtsus energiapöörde elluviimiseks. Ka peavad keskkonnaorganisatsioonid oluliseks kõrvaldada erainvesteeringuid pärssivad takistused, nagu näiteks radarite, liitumisvõimsuste, ülekandeliinide, mõjuhindamiste ja planeerimistega seonduvad asjaolud.

Ühendused toovad välja, et ELi rahastusperioodil 2014-2020 on 2018. a seisuga Eestis panustatud kasvuhoonegaaside vähendamisse, energiatõhususse, taastuvenergiasse, elektri infrastruktuuri ning teadusesse ja innovatsiooni kokku vaid ca 10% regionaalarengufondi ja ühtekuuluvusfondi vahenditest. Keskkonnaühenduste soovitusel peavad uuel perioodil kliimainvesteeringud Eestis moodustama vähemalt 40% kogu finantsraamistikust.

“Taastuvenergia arendamisel ei tohi riik lähtuda seatud miinimumeesmärgist, mis näeb järgmise kümne aasta jooksul ette vaid 8%-list kasvu taastuvenergia osakaalus. Selle asemel peab riik nägema siin arenguvõimalust ja ekspordipotentsiaali nii taastuvenergia kui ka sellega seotud tehnoloogiate ja teadmiste osas. Lisaks tuleb taastuvenergia kõrval prioriteediks seada energiatõhusus ning analüüsida põhjalikult seni kasutusel olnud meetmeid ja leida uusi võimalusi, kuidas kõige tõhusamalt soovitud tulemuseni jõuda ja erakapitali kaasata,” selgitab ministritele saadetud ettepanekuid Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo.

Õiglase üleminekuga seoses on küll eelmisel rahastusperioodil pööratud Ida-Virumaale varasemast enam tähelepanu, ent praeguseks on näha, et senine kavandamine ja tehtud investeeringud ei ole ennast õigustanud, et tagada Ida-Virumaale jätkusuutlik tulevik, mis oleks vastupidav kiirelt karmistuvates kliimapoliitika tingimustes.

Keskkonnaorganisatsioonide ettepanek ministritele seoses õiglase ülemineku valdkonnaga on, et uue rahastusperioodi planeerimisel arvestatakse oluliselt rohkem kliimapoliitika mõjuteguritega ning tegevuste planeerimisel peetakse silmas kliimapoliitika potentsiaalselt veelgi suurenevat ambitsioonikust. “Õiglase ülemineku kontekstis teeme ettepaneku teha selge otsus põlevkivist, sh õlitootmisest väljumiseks, planeerida ülemineku kava koostamine ja elluviimine koostöös kogenud ekspertidega ning eraldada kava ellu viimiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Oluline on laiapõhjaline ühiskondlik arutelu, kusjuures oluline roll peab olema kohalike ja teiste osapoolte koostööl. Eriliselt toome esile rohesektori potentsiaali Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamisel,” lisas Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.

ELi rahastuse planeerimist juhib Rahandusministeerium. Plaani järgi kinnitab valitsus ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava aprillis, kuid enne seda toimuvad konsultatsioonid erinevate osapooltega. Rakenduskava kinnitamisele järgnevad konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga. Eesti peab Euroopa Komisjonile kõik vajalikud dokumendid esitama käesoleva aasta lõpuks, et 2021. aastast oleks võimalik ELi rahastus juba kasutusele võtta.

Avaliku kirjaga ühinenud organisatsioonid: Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine, SA Koosloodus, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing “Sorex”, Fridays For Future Eesti ning Eesti Ornitoloogiaühing.

Vaata lisaks:

Keskkonnaorganisatsioonide kiri ministritele.

Kliimamuutusest, õiglasest üleminekust ja kliimaneutraalsusest: www.kliimamuutused.ee.

 

Lisainfo:

Piret Väinsalu

Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert

piret@elfond.ee

5812 0287