Projektist

Projekti „Kliimamuutus ja Eesti energiapoliitika: mõtestatud dialoogi loomine tulevikustsenaariumide teemal“ eesmärgiks on mõtestatud ning kõiki osapooli kaasav arutelu Eesti energeetika tulevikustsenaariumide teemal, sh põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale ülemineku osas.

Projekti partneriteks on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ja Keskkonnaõiguse Keskus.

Projekt kestab 2018. a septembrist kuni 2020. a novembrini.

Projekti toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI). EUKI on  Saksamaa Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutuse Ministeeriumi (BMU) projektide rahastamise vahend.  Selle rakendamist toetab Detsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit (GIZ) GmbH. EUKI üldine eesmärk on toetada koostööd Euroopa Liidus, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Miks on tarvis otsida lahendusi põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale üleminekuks?

2018. a oktoobri alguses avaldatud ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) eriraport hoiatab, et aeg kliimamuutuste pidurdamiseks ja sellest tingitud drastiliste tagajärgede vältimiseks on otsakorral. Raporti koostajad märgivad, et kasvuhoonegaaside heidet tuleb kõikvõimalike vahenditega vähendada nii, et kliima ei soojeneks 2030. aastaks rohkem kui 1,5 kraadi. Tänaseks on aga keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga tõusnud juba ligi 1 kraadi. Raport rõhutab ülemaailmse süsinikuemissioonide vähendamise ning metsastamise, säästliku põllumajanduse ja taastuvenergeetika olulisust. Ka Eesti riik peaks põlevkivitööstuse kui suurima süsinikuheitme põhjustaja mõju vähendamiseks otsustavalt ja kiiresti tegutsema.

OECD viimase keskkonnaraporti (märts 2017) andmetel on Eesti kõige süsinikumahukam riik OECD-s. 70% Eesti energiast toodetakse põlevkivist, mille tõttu Eestil süsinikujalajälg on üks suuremaid Euroopas (14 000 tonni CO2 inimese kohta aastas). Eestil ei ole oma kasvuhoonegaaside (KHG) emissioone õnnestunud märkimisväärselt vähendada: veel 2016. a oli KHG emissioon jätkuvalt üle 10% suurem kui aastal 2000. 2017. aastal tõusis KHG eelneva aastaga võrreldes veel 11,3%.

2017. aastal võttis Riigikogu vastu Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, milles on eesmärgiks seatud vähendada KHG emissioone aastaks 2050 vähemalt 80% ning asendada “räpane” energiatootmine peamiselt kohaliku taastuvenergia tootmisega. Ent nagu ka OECD raportis rõhutatakse, on see eesmärk deklaratiivne, kui selle täitmiseks ei ole  selgeid meetmeid ja tegevusplaani. Selline tegevusplaan peaks hõlmama kiiret üleminekut põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale. Seni ei ole Eesti avalikus ruumis näha avatud ega mõistlikku arutelu põlevkivienergia tootmise lõpetamise üle. Napib infot alternatiivide ja riskide maandamise kohta ning poliitiliselt tundlikul teemal ei ole poliitikutel suurt huvi diskussioonis osaleda.

Projekti tegevused

Plaanime projekti raames 2018. a septembrist 2020. a novembrini:

1. tihendada koostööd ja infovahetust kliimamuutuse teemast huvitatud vabaühenduste vahel:

  • kutsume ellu mitteformaalse vabaühenduste kliimavõrgustiku (LINK)
  • vahetame teiste vabaühendustega teavet ning
  • korraldame töötube, et plaanida ühiseid ettevõtmisi ning tõsta vabaühenduste suutlikkust kliimateemal kaasa rääkida;

2. Levitada Eesti inimestele infot kliimamuutuse ja energiasektori väljakutsete kohta läbi

3. Tekitada mõtestatud dialoogi Eesti energeetika tulevikustsenaariumide teemal

  • tahame avalikus arutelus tuua põlevkivitööstuse hääle kõrvale rohkem muude osapoolte – sh kohalike elanike, ametiühingute, arstide, teadlaste jne vaatenurki.
  • korraldame kolm ümarlauda, et leida ühiselt lahendusi madala süsinikusisaldusega majandusele ülemineku riskide maandamiseks.

    Kontakt: Piret Väinsalu,projektijuht, Eestimaa Looduse Fond, piret@elfond.ee

Projekti ” Kliimamuutus ja Eesti energiapoliitika: mõtestatud dialoogi loomine tulevikustsenaariumide teemal” toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI). EUKI on  Saksamaa Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutuse Ministeeriumi (BMU) projektide rahastamise vahend.  Selle rakendamist toetab  Detsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit (GIZ) GmbH. EUKI üldine eesmärk on toetada koostööd Euroopa Liidus, et vähendada kasvuhoonegaaside kogust. 

BMU_2018_supported_DTP_CMYK_en

Uuri lähemalt EUKI lehelt: http://www.euki.de