Intervjuu Anneki Teelahkiga: Ida-Virumaa tööturg muutub üha mitmekesisemaks

Anneki Teelahk on Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonnajuhataja.


Kirjeldage, kuidas on Ida-Viru tööturg viimasel kümnendil muutunud? Millised on suurimad väljakutsed?
Sündmused tööturul näitavad, et muutusteks tuleb olla valmis, sest täna on tööturul juba tarvis hoopis teistsuguseid oskuseid kui aastakümneid tagasi. See ongi suurim proovikivi. Eksperdid leiavad, et töö iseloom on hakanud muutuma ja selleks, et majandus areneks, tuleks üle vaadata töösuhted, töö korraldus ja kokku viia vajadus ning oskused. Vajadus eri ametite ja oskustega töötajate järele muutub pidevalt. Tekivad uued töökohad, mis nõuavad teistsuguseid oskusi kui varem omandatud. Oluline on olla enda täiendamiseks või millegi sootuks teistsuguse juurde õppimiseks valmis. 

Millisena näete teie Ida-Virumaa võimalusi tulevikus? Kui praegu on üks peamisi tööandjaid põlevkivitööstus, siis milliseid väljavaateid näete efektiivselt kaevandatava põlevkivivaru vähenemise, süsinikuhinna tõusu ning kliimapoliitika tingimustes tulevikus? Kuidas tagada Ida-Virumaa elujõulisus?
Ida-Virumaa tööturg on samuti muutunud ja muutub üha mitmekesisemaks – enam ei vajata suurt hulka ühesuguse väljaõppega inimesi. Näiteks on tõenäoline, et pikas perspektiivis tõmbab Ida-Virumaal ja Eestis laiemalt oma tegevust koomale tekstiilitööstus. Eesti töötajad ei soovi enam madalapalgalist tööd teha ja töötajate leidmine on muutunud üha keerukamaks. Kõrgema palga maksmisel muutub toodangu hind kõrgemaks ja nii ei ole ettevõte enam konkurentsivõimeline.

Praegu on Ida-Virumaal ligi 700 vaba töökohta, sellest töötlevas tööstuses 300. Töökohti on küll Ida-Virumaale juurde tulnud ja tuleb ka edaspidi, aga mitte piisava kiirusega. Vanade teadmiste ja oskuste pagasiga on kaevuritel ja energeetikutel uut ning tasuvat tööd Ida-Virumaal ja tegelikult Eestis üldse keeruline leida. Suurel osal neist tuleks end täiendada või ümber õppida. Kunagi õpitud mäeinseneri või energeetiku eriala ei ole kindlasti väärtusetu ja ei saa öelda, et seda ei ole enam vaja. Pigem on see baas, millele saab ehitada midagi uut, sest inseneri kompetents on väga väärtuslik. Nüüd on küsimus selles, et kui muutub tööturul olukord, kuidas siis seda kompetentsi väärtustada ja sellele baasile midagi muud peale ehitada. Ja töötukassa võimaldab ümberõpet – selleks on olemas nii rahalised vahendid kui ka teadmine, millistel erialadel on tööjõudu vaja täna ja ka kaugemas tulevikus. Näiteks täna on Ida-Virumaal täiend- ja ümberõppel ligikaudu 1200 inimest – neist pooled on töötud ja pooled hetkel töötavad inimesed, kes soovivad end tööturul konkurentsivõimelistena hoida. Seega julgustame koondamisohus inimesi uurima juba täna ametialasid ja ümberõppevõimalusi.

Kas Ida-Virumaal on sektoreid, mille jaoks võib olla kasulik see, et põlevkivi valdkond hääbuma hakkab?
PÕXIT ei tohiks olla EXIT ehk siis põlevkivienergia tootmise lõpetamine ei tohi viia selleni, et sealsed töötajad jäävad tööturult kõrvale. Meil on täna Eestis väga tööjõudu vaja ja igasuguste oskuste ning teadmistega töötaja on suur väärtus. Kui inimese olemasolevad oskused ei ole just täpselt see, mida tööturg vajab, saab end täiendades leida sobiva ametikoha. Vaja on nii tööotsija, töötaja kui ka tööandja valmisolekut õppimiseks ja õpetamiseks.

Väiksemate piirkondade inimeste puhul on vaja ka valmisolekut teistesse Eesti piirkondadesse tööle minna – kui elukohta vahetada ei soovi, saab sobiva töö puhul teise maakonda tööle sõita. Täna on juba mitmeid näiteid, kus tööandjad värbavad omale teistest maakondadest töötajaid, maksavad nende sõidu- ja majutuskulud.  Näiteks Järvakandi klaasitehas otsib oma meeskonda Ida-Virumaalt uusi operaatoreid ja toodangu kontrollijaid, kellele pakutakse kohapealset väljaõpet, konkurentsivõimelist palka ja ka majutuse võimalust. Teisedki tööandjad on valmis omale töötajaid kaugemalt tooma. 

Mainisite 7. juuni Kuku raadio saates, et viimasest koondamisest on päris palju edulugusid, kus inimesed õppisid ümber transpordisektorisse, logistikasektorisse.  Kas oskate tuua näiteid edulugudest viimase suurkoondamise järel?
Selle sajandi koondamistest suurimad on olnud seotud Kreenholmiga. Aastal 2004 töötas ettevõttes 4400 töötajat. Suuremad koondamised olid Kreenholmis 2004 – 2005 ja 2007 – 2008. Tehas lõpetas töö 2010. aastal, kui koondati viimased inimesed – kuue aastaga koondati kokku ligi 4400 inimest. Kreenholmi endiseid töötajaid on nii koju jäänud (pensionile ja soodustingimustel pensionile) kui ka asunud tööle teistesse tekstiiliettevõtetesse, mida on Ida-Virumaal üsna palju (toodavad voodipesust kuni eksporditavate spordirõivasteni välja). Lisaks on osa endistest Kreenholmi töötajatest ümber õppinud ja asunud tööle tööstusparki, värvitehasesse jne. 

Viimasel ajal on olnud juttu ka õiglasest üleminekust. Kuidas hindate seda mudelit?
Muutused majanduse struktuuris ja tööturul sõltuvad erinevatest teguritest (tehnoloogiline areng, kliima- ja keskkonnaküsimused, muud globaalsed suundumused) ja on paratamatud. Nendega toimetulekuks on vaja erinevate poliitikavaldkondade panust sh ettevõtluspoliitika, ümberõppe võimalused, tööturuteenused ja sotsiaalkaitse meetmed.