Õiglane Üleminek – mis see on?
Õiglane Üleminek (Just Transition) on maailmas laialt levinud regionaalne arengumudel, mis põhineb kohalikele oludele vastavatel avalikel poliitikatel, eesmärgiga luua võimalused õiglaseks töötasuks ja heaks elujärjeks neile töölistele ja kogukondadele, keda mõjutavad otseselt erinevad keskkonnasaaste vähendamise meetmed.
Üleminek jätkusuutlikumale majandusele peab olema kõiki erinevaid osapooli kaasav ning kaasnevad majanduslikud ja sotsiaalsed kulub peavad jaotuma õiglaselt. Kindel on see, et rohelisema majanduse poole liikumine loob palju uusi töökohti, kuid mitmed endised ametid ka paratamatult kaovad.
Õiglase Ülemineku protsess toob ühe laua taha kõik osapooled, kes usuvad võrdse regionaalse arengu vajalikkusesse ning soovivad leida oma piirkonnale parimat jätkusuutlikku alternatiivi: ametiühingud, tööstus, avalik sektor, ministeeriumid, kodanikuühiskond jt.
Näiteid õiglase ülemineku edulugudest maailmas
Ruhr’i söekaevanduse piirkond Saksamaal. Tõusva söehinna tõttu algas üleminek Saksamaal juba viiekümnendatel. Koostöös KOVi, pankade, ametiühingute ja kohalike ettevõtetega võeti ette mitmeid investeeringuid, et ümber treenida olemasolevat tööjõudu ja edendada innovatsiooni. Tänaseks on piirkonnast saanud riigi IKT sektori lipulaev ning biomeditsiini ja keskkonnatehnoloogiate keskus.
Cornwall, Ühendkuningriigid. Pärast 150 aastat toiminud savikaevanduse lõppu hakati endisele tööstusmaastikule 1995. aastal rajama maailma suurimaid kasvuhooneid, nn “Eden Project”. Lisaks maailmaime mõõtu vaatamisväärsusele on tegemist teadus- ja uurimiskeskusega, mis lõi ligi 400 uut töökohta ning tõi esimese tegutsemisaastaga kasumit 190 miljonit eurot.
Lisalugemist: www.bankwatch.org/publication/guide-eight-steps-for-a-just-transition
Karmistuvad keskkonnanõuded, ettearvamatum majanduskeskkond
- Eesti riik kirjutas 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil alla Pariisi kliimaleppele, mis sätestab, et globaalset keskmist temperatuuri ei tohiks lasta tõusta kõrgemale kui kaks kraadi üle tööstuspöörde-eelse aja keskmise ja ideaaltingimustes tuleks panustada selle hoidmisele alla 1,5 kraadi. Hetkel on keskmine temperatuur tõusnud juba ligi 1 kraadi (IPCC 2018).
- Eesti põlevkivimaardla põlevkivivaru oli 2015. aasta lõpu seisuga 4708 miljonit tonni, millest aktiivset tarbevaru oli 988 miljonit tonni (Keskkonnaministeerium 2016). Arvestades riikide rahvaarvu peale võrdselt ära jaotatud veel lubatava süsinikuheitme koguseid, peaks kõrgema kui 1,5-kraadise soojenemise vältimiseks üle 80 protsendi Eesti aktiivsest põlevkivivarust ja üle 96 protsendi kogu põlevkivivarust jäämagi põletamata. Siinkohal ei ole vahet, kas tegu on elektri või kütteõli tootmisega. Vt. https://rito.riigikogu.ee/nr-38/kust-sa-tead-et-kliima-soojeneb/
- Eesti põlevkivitööstusele oli 2017. aasta endiselt keeruline aeg. Põlevkiviõli hind oli allpool kasumlikkuse lävendit ega taganud sektori jätkusuutlikkust. Turgu iseloomustas kõrge volatiilsus ja hinnad kõikusid koguni 33% ulatuses.
Põlevkivitööstuse aastaraamat 2017. - 2019. aasta maikuu seisuga on CO2 hind EL HKSis ca 25 eurot tonn ja projektsioonide kohaselt tõuseb see veelgi, mõjutades tugevalt fossiilkütuste (mh põlevkivi ja põlevkiviõli tootmise) konkurentsivõimet.
- Svetlana Pulkkineni doktoritöö andmetel ei ole põlevkivitööstuse arenguperspektiivid taastuvenergia ja madala süsinikuheitmega tehnoloogia arendamise poliitika tingimustes head: elektritootmine põlevkivist ei ole kasumlik ning õlitööstusse investeerimine on suurte riskidega.
Ida-Virumaa arvudes
- Maakonna rahvaarv: 136 240 (1. Jaanuar 2019)
- Töötuse määr 8,8% (Jaanuar 2019)
- Põlevkivisektoriga seotud töökohti: otseselt üle 7300, kaudselt kuni 13 000.
- Ida-Virumaa majandust eristavaks jooneks on tööstussektori suur osakaal maakonna majanduses. Viimastel aastatel on teenuste sektor hakanud tööstussektorile oma osakaalu poolest järele jõudma. Ida-Virumaa arengustrateegia lähteanalüüs 2018
Võimalikud alternatiivid, kui põlevkivisektor peaks kahanema
- Eurofondi analüüs madala süsinikumahukusega majanduse suunas liikumisel ennustab töökohtade vähenemist fossiilkütuste sektoris, kuid suuremat tööhõivet ehituses ja tootmises, mis on seotud taastuvenergia ja selle tarneahelaga. Selle eelduseks on piisava üleminekuaja ja finantsvahendite olemasolu. Eurofound (2019), Energy scenario: Employment implications of the Paris Climate Agreement.
- Keskkonnaministeeriumi tellitud raportis “Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050” nähakse suure potentsiaaliga arenguvõimalusi uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja lahenduste (cleantech) kasutuselevõtus ning energiasäästus, mis tähendab ühelt poolt tööstuse ja laiemalt terve majanduse süsinikujalajälje vähenemist ning teisalt uusi ettevõtlusvõimalusi ja kõrge lisandväärtusega töökohti. https://www.envir.ee/sites/default/files/loppraport_2050.pdf
- Lisaks ka uued ideed, mida pakutakse välja toimuval ümarlaual!
Kliimadialoog 